Informaatika

Arvutitele programmide loomist ehk programmeerimist on Tartu Ülikoolis õpetatud juba alates 1956. aastast, kuigi Eesti esimene arvuti toodi meie ülikooli alles kolm aastat hiljem. Tegelikult ei ole selles midagi ebaloogilist. Nimelt on informaatika seos arvutitega umbes sama nagu astronoomia seos teleskoopidega – arvutid on küll hädavajalikud, kuid neid kasutatakse vaid töövahendina oma ideede katsetamiseks ja kontrollimiseks.

Informaatikas ehk arvutiteaduses (ingl.k. computer science) pole kesksel kohal seega mitte arvutid, vaid hoopis midagi muud – nimelt protsessid. Uurimisobjektiks sobib kõik meie ümber ning informaatika eesmärk on mõista toimuvat niivõrd hästi, et seda oleks lõpuks võimalik ka arvutile selgeks teha.

Miks aga protsesse üldse sel tasemel uurima peaks? Näiteks saab nii luua mudeleid organismide või hoopis aktsiaturgude käitumisest, selliste mudelite abil on võimalik nende edasisi liikumisi paremini mõista ja ennustada. Sarnaselt on võimalik arvutile selgeks õpetada ka tuimad ja korduvad rutiinsed tegevused, mis lubab tõhustada nii tööstus- kui ka muude ettevõtete tegevust.

Sellised oskused on hinnas kõigis eluvaldkondades. Hea informaatikaalase hariduse saanud inimest oodatakse kõikjal, kuhu ta minna otsustab, sest saadud oskused on rakendatavad lisaks arvutitega seonduvale hästi ka näiteks bioloogia, keeleteaduse või äriprotsesside uurimisel.

Õppetöö

Informaatikat õppima minnes tuleb arvestada, et õpingud ei piirdu ainult ülikooliga, vaid jätkuvad terve edasise karjääri jooksul. Kuna tehnoloogiad vahelduvad IT-sektoris tohutu kiirusega, keskendutakse siin eelkõige tugeva teoreetilise baasi loomisele. Selline haridus on pikas perspektiivis kõige jätkusuutlikum, sest konkreetsete tehnoloogiapõhiste oskuste vananemisel võimaldab aluste süvitsi mõistmine ka tulevikus uusi võtteid ja vahendeid kiiremini omandada. Lähenemise õigsust kinnitab kindlasti fakt, et meie lõpetajad on oma tugeva tausta tõttu hinnatud kõigis Eesti IT-ettevõtetes.

Bakalaureuseastmes keskendutakse eelkõige tarkvaraarenduse oskuste õpetamisele, millele lisandub ülevaade arvutisüsteemide põhialustest ning tutvumine arvutiteaduse mõningate teoreetilisemate aspektidega. Samuti antakse ettevõtlusega seonduvad baasoskused, et lõpetaja suudaks edukalt hakkama saada tööga tarkvarafirmas või soovi ja huvi korral ka oma ettevõtte asutada.

Informaatika magistriõppes jätkatakse baasoskuste süvendamist.

Tartu Ülikooli üheks eeliseks on see, et tudengitel on võimalik vabaainete raames õppida lisaks oma erialale ka palju muud huvipakkuvat. Seda võimalust võib kasutada baasteadmiste omandamiseks hoopis teistest valdkondadest, et pärast oma informaatikateadmisi nendega siduda.

Pärast lõpetamist

IT-sektoris on selle kujunemise algusest valitsenud pidev tööjõupuudus ning selle vähenemist ei ole lähema kümnendi jooksul oodata. Meie lõpetajad leiavad tööd eelkõige tarkvaraarenduses (nt firmades Skype, Playtech, Nortal, Helmes, Logica, Regio). Lisaks on osa meie lõpetajatest leidnud, et soovivad elus ise oma tee rajada ning loonud enda firma – näiteks on hiljuti rahvusvahelist edu saavutanud ZeroTurnaroundi asutanud just TÜ informaatika eriala vilistlane Jevgeni Kabanov. Jevgeni on hea näide sellest, kuidas akadeemilised teadmised on võimalik panna ettevõtte kaudu raha teenima. Firmal pole oma toote unikaalsuse tõttu pea ühtegi konkurenti ning tema klientideks on maailma suurnimed nagu LinkedIn, Bank of America, IBM ja Twitter.

Kes otsivad elus suuri väljakutseid, peaks kindlasti kaaluma õpingute jätkamist ka doktorantuuris. See annab võimaluse arendada oma teadmised ühes konkreetses valdkonnas maailma tipptasemele ning neid sealt siis veelgi edasi viia – avastades midagi, mida keegi teine seni veel leidnud ei ole. Ning kes teab, kuhu see avastus veel edasi viib?

Lisalugemist:

Loengukursus “Sissejuhatus informaatikasse” videoportaalis UTTV

TÜ arvutiteaduse instituudi kodulehekülg

Kontakt:

programmijuht Margus Niitsoo
e-post: Margus [dot] Niitsoo [ät] ut [dot] ee
http://www.cs.ut.ee/

Tutvu vastuvõtutingimustega