Inglise keel ja kirjandus
Inglise keelt oskab Eestis tänapäeval vaat et igaüks – nõnda üldiselt arvatakse. Kuid kas tegelikult ikka oskab? Küllap olete isegi naernud vigade üle filmide subtiitrites või tundnud piinlikkust imeliku inglise keele üle tänavapildis.
Eesti äriilmast on tuldud Tartu Ülikooli inglise filoloogidelt küsima koolitust töötajatele, kelle parimate kavatsustega kirjutatud ingliskeelsed meilid, isegi kui neis pole kirjavigu, tunduvad saajatele külmad ja ebaviisakad. Teadusajakirjad saadavad tagasi tekste, mis ei vasta anglo-ameerika normidele.
Mõnikord me ei teagi, millest ilma jääme: ei märka kultuurispetsiifilist irooniat, sõnamänge, viiteid kirjandusteostele. Nii ongi üks asi inglise keeles kuidagimoodi hakkama saada ja hoopis midagi muud tunda seda süvitsi, tajuda selle eri stiile ja kihistusi, näha keele taga ja sees ingliskeelse maailma kultuuri (või täpsemalt – selle arvukaid erinevaid kultuure), tunda ennast mugavalt haritud ingliskeelses ümbruses ning samas mõista ka näiteks subkultuuride eripära. Akadeemiline inglise keele ja kultuuri õpe Tartu Ülikoolis annab võimaluse teha hüpe sellele keele ja kultuuri tundmise teisele tasemele.
Õppetöö
Inglise keele ja kirjanduse bakalaureusekava Tartus seob traditsioonilisuse kaasaegsusega. Viimasel ajal on maailma ülikoolides levinud äärmuslik lööklause „Filoloogia on surnud“. On tõsi, et õppekavadele, kus üks vanainglise keele kursus järgneb teisele – aga nii mõneski Euroopa riigis olid sellised veel hiljuti enamuses – tänapäeval tudengeid ei jätku. Samas pole aga ka mõistlik traditsioonilist humanitaaria tuuma täiesti hüljata.
Tartu bakalaureusekava lõpetanu tunneb Beowulfi, veidi ka originaalis, on õppinud nautima nii Chaucerit kui Shakespeari, kuid tunneb ka kaasaegseid noorte subkultuure; ta on õppinud analüüsima keele toimimist sügavuti ja kõigekülgselt, kaasaegsete keeleteooriate valgusel, kuid on kodus ka näiteks ameerika slängis, oskab kultuure võrrelda ja tunneb kultuuridevahelise suhtluse põhitõdesid.
Kultuuri mõistame Tartus laias tähenduses, mis haarab nii kõrgkultuuri kui elunormide eripära, väljendugu see kehakeeles, ruumi- ja ajatajus, väärtustes või ühiskondlikes ja poliitilistes vaadetes. Meie õppejõudude põhilised uurimisalad seovad tekstid, nii kirjalikud kui suulised, ühiskonnaga ning see väljendub otseselt õppekavas.
Ühiskonna ja kultuuri osa on keskne õppekava kahes moodulis, mis on tervikuna pühendatud amerikanistikale ja britannistikale. Need moodulid on Eestis täiesti ainulaadsed. Nad pole kohustuslikud, kuid on äärmiselt populaarsed nii inglise filoloogide hulgas kui ka üle ülikooli: nende loengutes ja seminarides, mis loomulikult toimuvad inglise keeles, käivad tudengid peaaegu kõigist teistest teaduskondadest ning arvukalt välisüliõpilasi.
Loomulikult toimub peaaegu kogu õppetöö inglise keeles. Eestis pole väga palju bakalaureusetaseme õppekavu, mida võiks nimetada ingliskeelseteks. Inglise keele ja kirjanduse õppekava Tartu ülikoolis on seda suurel määral, eestikeelsed on vaid üldained. Siit ka inglise filoloogide võimalus kohtuda loengutes ja seminarides arvukate välisüliõpilastega, sealhulgas mitte üksnes inglise keelt emakeelt kõnelevatega, vaid ka prantslastega, hispaanlastega jne, kes on oma välisõpinguteks valinud Tartu Ülikooli. Teisalt pole me unustanud, et teise keele ja kultuuri omapära tuleb kõige paremini välja võrdluses omaenese keele ja kultuuriga. Meie tudengid hindavad kõrgelt nt tõlkeseminare, mida õpetavad õppejõud, kelle uurimisvaldkond on tõlketeooria.
Tartu inglise filoloogia tudengid, kes õpivad kõrvaleriala mõnes muus osakonnas või teaduskonnas, on tihti rõhutanud inglise filoloogia tudengisõbralikkust ja õppetöö kõrget kvaliteeti. Pole juhuslik, et aastast aastasse on humaniora valdkonnast (mis moodustab rohkem kui ühe neljandiku ülikoolist) tudengite tagasiside alusel valitud kümne parema õppejõu hulgas olnud püsivalt kaks kuni kolm õppejõudu inglise filoloogia osakonnast. Enamasti on meile tulnud ka esikoht, st humaniora parima õppejõu tiitel.
Palju kirjutatakse esseesid, millele enamasti saadakse põhjalik tagasiside. Äärmiselt hinnatud on akadeemilise kirjutamise seminarid, mis, taas tudengeid tsiteerides, ei õpeta pelgalt anglo-ameerika lugejasõbralikku akadeemilist stiili, vaid eelkõige sellega seotud selget, loogilist ja läbipaistvat mõtlemisstiili.
Teadustöö ja rahvusvaheline koostöö
Amerikanistikat, britannistikat ja Kanada uuringuid toetavad inglise filoloogia osakonna juures tegutsevad Robert Frasure’i nimeline Põhja-Ameerika uuringute keskus, Briti uuringute keskus, Kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus ja Kanada uuringute keskus, mis juhivad õppejõudude uurimistööd, korraldavad Tartus suurejoonelisi rahvusvahelisi konverentse ja publitseerivad rahvusvahelist ajakirja „Estonian Journal of English Studies“. Tudengile on eriti oluline see, et osalemine Tartus toimuvas konverentsis, kus välisesinejate arv ulatub kümnetesse, on meil, koos vastava essee kirjutamisega, kujundatud õppetöö vormiks, mis taas on vabatahtlik, kuid äärmiselt populaarne.
Keskused kannavad hoolt ka selle eest, et meil on head suhted inglise keelt kõnelevate maade saatkondadega, et meil on pidevalt õpetamas professoreid välisülikoolidest ning teisi õppejõude, kellele inglise keel on emakeel. Samas võib ka meie eesti õppejõude julgelt nimetada kosmopoliitseteks: kõik on end pikalt täiendanud välisülikoolides, paljud on sealt ka kraadid saanud.
Pärast lõpetamist
Ime siis, et meie vilistlased on saavutanud edu valdkondades, mida esmapilgul filoloogiaga ei seosta. Meie lõpetanute hulgas on praegune sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser, kes on töötanud ka kaitseministrina (pole vist juhus, et Sven Mikser kuulus tudengite põlvkonda, kellel esimesena oli võimalik võtta kõrvalerialaks amerikanistika ja britannistika). Meilt pärineb Signe Ratso, kes praegu Euroopa Liidu kõrge ametnikuna peab läbirääkimisi Boeinguga – seda loetelu võiks jätkata.
Korralik keele- ja kultuuritundmine, oskus selgelt ja loogiliselt mõelda ning mõeldu lugejasõbralikult kirja panna tagab edu paljudes valdkondades. Loomulikult on meilt pärit ka Eesti juhtivad tõlgid ja tõlkijad, keeleõpetajad, diplomaadid jne, jne.
Paljud meie lõpetajad jätkavad siinsamas magistrantuuris, kuid suur osa läheb magistrantuuri välisülikoolidesse, muuhulgas koguni Jaapanisse, ja saab seal edukalt hakkama, jätkates vahel ka doktorantuuris. Tartu inglise filoloogide hulgast on tulnud ka Cambridge’i ülikooli doktoreid. Kuid mis ehk kõige olulisem, Tartus inglise keelt ja kirjandust õppinul, maailmale avatud, avara mõtlemise ja suure kultuuripagasiga noorel inimesel, kuidas ta ka leiba teeniks, on lihtsalt edaspidi palju huvitavam elada. Võib-olla on see kõige muu kõrval üks olulisemaid põhjusi, miks meile õppima tulla?
Lisalugemist:
Kontakt:
Inglise filoloogia osakond
Lossi 3 -310, Tartu
tel: 737 5218
Tutvu vastuvõtutingimustega