Kehaline kasvatus ja sport
Sellel kehakultuuri teaduskonna õppekaval saab põhjalikud teadmised kehalisest kasvatusest ja spordist ning ettevalmistuse spordipedagoogi huvitavaks elukutseks.
Õppetöö
Kehalise kasvatuse ja spordi kolmeaastane bakalaureuseõpe aitab lisaks ainealase pädevuse omandamisele mõista spordi kasulikku mõju inimese arengule ja tervisele ning ühiskonna ootusi spordile ja inimeste tervisekäitumisele.
Esimesel kursusel õpetatavad ained annavad teadmisi inimese tugiliikumisaparaadist ja talitlusest ning kehalise kasvatuse kooliprogrammi kuuluvatest spordialadest: kergejõustik, sportmängud, võimlemine, talisport, raskejõustik ja ujumine.
Teisel õppeaastal lisanduvad õppeained võimaldavad omandada treeneritööks vajalikke teadmisi. Bakalaureuseõppe viimasel aastal kinnistatakse spordipedagoogilisi oskusi ning bakalaureusetöö koostamisega omandatakse esmased oskused teadustööks.
Spordialaainete valikmoodulid võimaldavad üliõpilastel pühenduda konkreetsele spordialarühmale või keskenduda terviseklubi- ja personaaltreeningu probleemidele.
Näiteks sporditreeneri teadmiste ja oskuste õppimiseks saab valida mooduli “Treeninguõpetus ja spordijuhtimine”, mille ained on aluseks treeneri kutsekvalifikatsiooni III astme omandamisel. Aineblokk “Liikumisharrastus ja personaaltreening” annab ettevalmistuse terviseklubi- ja personaaltreeneri kutseks.
Õppevormideks on sel erialal nii loengud, seminarid kui praktikumid. Spordialade õpetamine toimub valdavalt praktikumi vormis spordisaalides ja kergejõustikuhallis. Suusaspordikursuse läbiviimise kohaks on traditsiooniliselt maaliline Kääriku spordibaas.
Enamus auditoorsest õppetööst on koondunud kehakultuuriteaduskonna peamajja (Jakobi 5) ülikooli ajaloolises keskuses Tartu südalinnas. Suur osa õppetööst toimub ülikooli staadionil (Staadioni 21) ja spordihoones (Ujula 4), kus asuvad kaasaegsed sportmängude, aeroobika ja jõutreeningu saalid ning kergejõustikuhall, lisaks mitmed auditooriumid ja laborid. Näiteks kinesioloogia ja biomehaanika laboris toimub nii maailmatasemel teaduslik uurimistöö kui ka üliõpilaste õppetöö. Mitmed kehakultuuriteaduskonna teaduslaborid asuvad Chemicumis (Ravila 14a), kus lisaks teadlaste uurimistööle toimub ka õppetöö, läbi viiakse uurimusi üliõpilaste lõputööde raames ja mitmete õppeainete praktikume ning seminare.
Teaduskonnal on arvukalt välislepinguid erinevate ülikoolidega maailmas, see võimaldab õpinguid mitmekesistada ja lisada rahvusvahelist kogemust. Üliõpilastel on võimalik Erasmus programmi vahendusel õppida välisülikoolides.
Kehakultuuriteaduskonnal on tihedad sidemed Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja spordialaliitudega. Regulaarselt toimuvad üliõpilaste kohtumised olümpiasportlaste ja erinevate spordialaliitude peatreeneritega. Üliõpilastega on käinud kohtumas Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, endine tippkorvpallur Jaak Salumets, jalgrattatreener Rein Kirsipuu, judotreener Aavo Põhjala ja paljud teised.
Mitmed kehalise kasvatuse ja spordi õppejõud on endised tippsportlased, nt sportmänge õpetavad Kristjan Kais ja Toomas Kandimaa, maailmatasemel kergejõustikutreenerid on Mehis Viru ja Harry Lemberg. Kõigi spordialade õppejõududel on treeneri IV või V kutsekvalifikatsioon ja paljud teaduskonna professorid ja õppejõud on kehakultuuriteaduskonna vilistlased.
Lisaks õppetööle
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna üliõpilaste tegevus väljaspool õppetööd on seotud paljuski spordiga läbi alaliitude või Eesti Akadeemilise Spordiliidu. Paljud üliõpilased esindavad Tartu Ülikooli ja Eesti sporti rahvusvahelistel üliõpilasvõistlustel.
Pärast lõpetamist
Kõige enam töötavad lõpetajad kehalise kasvatuse õpetajatena ja sporditreeneritena. Sageli on tööandjaks spordi- ja terviseklubi, kus töötatakse eelkõige (personaal)treenerite, projektijuhtide ja administraatoritena, projektijuhi tööd tehakse ka spordialaliitudes ning omavalitsustes. Lisaks haridus- ja spordivaldkonnale leiab kehakultuuriteaduskonna vilistlasi ka mitmetelt muudelt elualadelt.
Vilistlaste hulgas on näiteks professor Ants Nurmekivi (tippkergejõustiklane, treener), judotreener Aavo Põhjala, korvpallitreener Indrek Visnapuu, kergejõustikutreener ja õppejõud Mehis Viru, treener ja õppejõud Harry Lemberg, olümpiasportlane, võrkpallitreener ja õppejõud Kristjan Kais, olümpiasportlane ja treener Paavel Loskutov, sõudetreener Tatjana Jaanson, Eesti Olümpiaakadeemia president, poliitik ja ärimees Neinar Seli, kindralmajor Johannes Kert ja spordikommentaator Anu Säärits.
Kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe lõpetajatel on piisav ettevalmistus jätkamaks õpinguid Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekaval magistriõppes või mõnel muul lähedasel erialal kas Eestis või välismaal.
Vaata, mida meenutavad oma õpingutest kehakultuuri eriala vilistlased: Kristjan Kais ja Hannes Kaljujärv ajakirja UT veergudel ning Aivar Ridamäe videos.
Lisalugemist:
Kontakt:
TÜ kehakultuuriteaduskond
kehalise kasvatuse ja spordi õppekava programmijuht Ando Pehme (PhD, dotsent)
e-post:ando [dot] pehme [ät] ut [dot] ee
http://www.kk.ut.ee/
Tutvu vastuvõtutingimustega