Kirjandus ja kultuuriteadused

Kirjandus ja kultuuriteadused annavad hea akadeemilise aluse humanitaaria valdkonnas ning teadmised kirjandusteaduse, teatriteaduse, folkloristika ja etnoloogia erialadel. Õppes keskendutakse nende distsipliinide ajaloole, põhimõistetele ja -probleemidele ning uurimismeetoditele.

Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppurid on hakkajad põimima omavahel kõikvõimalikke humanitaaria väljundeid. Tudengid, vilistlased ja õppejõud saavad lisaks loenguruumile kokku mitmetes Tartu kultuuriasutustes.

Õppetöö

Bakalaureusetasemel on võimalik valida nelja eriala vahel.

Eesti kirjandus kuulub rahvusülikooli tuumstruktuuri, olles üks vanimaid erialasid eestikeelses Tartu Ülikoolis. Eesti kirjanduse õppes on kesksele kohale seatud „rahvusliku teksti“ ja eesti kirjanduse kujunemise kultuuriloolise tausta uurimine ning õpetamine. Loetust õpitakse aru saama mitte ainult üldplaaniliselt, vaid avarama pilguga. Väärtustatakse eesti kirjandusruumi, õpitakse käsitlema kirjanduse eri liikide ja žanrite poeetikat võrdlev-ajaloolises kontekstis, kujundatakse ja arendatakse ilukirjandusliku teksti tõlgendusvõimet ning süvendatakse esteetilist tundlikkust.

Oodatud ja armastatud on kirjandustudengite kevadkool Võrumaal Urvaste vallas Liinakurul. Akadeemilisemat suunda esindavad tuntud Eesti kirjanike (Viivi Luik, Uku Masing, Ene Mihkelson, Andres Ehin jt) loomingule pühendatud konverentsid ja nende põhjal ilmunud kogumikud. Huvipakkuvad on kindlasti ka rahvusvahelised võrdleva kirjandusteaduse konverentsid, mida korraldab Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon.

Eesti kirjanduse õppetooli juhatab professor Arne Merilai, lektoritena on hinnatud Mart Velsker, Janek Kraavi, Marja Unt ja Andrus Org. Avarama tausta eesti kirjandusele annavad maailmakirjanduse loengud, mis vastava huvi korral valmistavad ette selle eriala valimiseks magistriõppes. Õppejõududeks on professor Jüri Talvet, dotsent Marina Grišakova, dotsent Liina Lukas ning lektorid Lauri Pilter ja Kersti Unt. Vilistlasteks on mitmed armastatud ja nimekad kirjanikud (Ellen Niit, Paul-Erik Rummo, Ene Mihkelson, Mart Kivastik, Lauri Sommer, Aare Pilv, Mehis Heinsaar jt) ja tuntud kultuuritegelased. Kirjandusharidusega on paljud tunnustatud tõlkijad ja toimetajad, tööle suundutakse erinevatesse humanitaar- ja teadusasutustesse, raamatukogudesse, koolidesse jm. Koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga omandavad siin teadmisi ka üliõpilased, kes hiljem soovivad õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.

Etnoloogia eesmärk on uurida, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad. Etnoloogia õppimine tähendab õppida mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Sestap iseloomustab etnoloogi eelkõige uudishimu inimese suhtes ja see tähendabki lõputut küsimuste esitamist – nii iseendale kui teistele.

Oluline rõhk õppetöös on praktikal ja välitöödel, et anda ettevalmistus kultuuriprotsesside märkamiseks ja analüüsiks. Suurimateks uurimisvaldkondadeks on eesti etnoloogia ning soome-ugri ja arktilised kultuurid. Etnoloogi jaoks on oluline orienteeruda ka lähedastes distsipliinides, nt folkloristikas, semiootikas ja ajaloos, ühena 8 uurimisrühmast osalevad Tartu Ülikooli etnoloogid ka Kultuuriteooria tippkeskuse töös, mida rahastab EL Euroopa Regionaalarengu Fond.

Rahvaluule ja etnoloogia üliõpilased on koondunud ühendusse Tartu Nefa rühm. Ühenduse eesmärk on lisaks välitööde ja seminaride korraldamisele ja teadusliku põhisuunaga ajakirja Vanavaravedaja väljaandmisele ka tihendada kontakte etnoloogia ja rahvaluule uurijate võrgustikega Põhjamaades.

Folkloristikas õpitakse tundma eesti rahvaluulet, rahvausundit ja mütoloogiat ning kujundatakse oskusi pärimusprotsessi analüüsimiseks ja mõtestamiseks. Folkloor väljendab pärismusrühma teadmisi, kogemusi, väärtushinnanguid ja uskumusi, olles argisuhtluse osa. Seda eriala valides õpitakse märkama rahvaluulet elava ja elujõulisena meie ümber, nägema maailma avatud pilguga ja tajuma teoreetiliselt omandatu seost päriseluga. Rahvusvaheliselt tuntud folkloristid Ülo Valk, Kristin Kuutma, Tiiu Jaago, Ergo-Hart Västrik, Jonathan Roper, Risto Järv, Merili Metsvahi jt avavad tudengitele kaasaegse folkloristika suundumusi ning tutvustavad erinevate rahvaste mineviku ja tänapäeva folkloori.

Vaatluse alla tulevad elulood, mälestused, rahvalaul, legend, müüt, muinasjutt, muistend ja rahvausund, samuti folkloori esitamine ja tähendused.

Koos TÜ etnoloogidega võtavad folkloristid osa Kultuuriteooria tippkeskuse tööst; tihedat koostööd tehakse Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Rahvaluule Arhiiviga. Mitmed õppejõud osalevad rahvusvahelise Akadeemilise Usundiloo Seltsi tegevuses ning löövad kaasa erialajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics väljaandmises.

Üliõpilaste kasutada on Eestis ainulaadne erialaraamatukogu, prakikate käigus tutvutakse rahvaluule arhiivis talletatuga ning kogutakse kaasaegset pärimust. Rahvaluule eriharu lõpetanu leiab tööd kultuuritöötajana, teadurina, arhiivitöötajana, õpetajana, õppejõuna või mujal ühiskondlikus sfääris. Meie vilistalaste hulka kuuluvad Anzori Barkalaja, Kristiina Ehin jt tunnustatud loomeinimesed ning teadlased.

Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna koduleht asub aadressil , sealt leiab ka juhised folkloristika alase postiloendiga liitumiseks.

Teatriteaduse suunale spetsialiseerudes saab süvateadmisi eesti ja maailmateatri ajaloost ning tänapäevast, draamakirjandusest, omandada etendusanalüüsi oskused ning õppida tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteooriaid. Teatriteaduse uurimisprojektid tegelevad peamiselt kaasaegse eesti teatriga, keskendudes teoreetiliselt etenduse analüüsi meetoditele ning retseptsiooniuurimustele. Õppetool teeb koostööd näitlejaid koolitavate õppeasutuste, teatrite ja teatriorganisatsioonidega. Õppejõududest mainime Luule Epnerit, Anneli Sarot, Madli Pestit ja Riina Oruaasa. Teatriteaduse üliõpilased osalevad ka ise aktiivselt alternatiivsete ainekursuste ja teaduslike ürituste (nt teatriteaduse üliõpilaste kevadkooli) korraldamisel. Tartu Ülikool on Eestis ainuke koht, kus saab omandada diplomi teatriteaduse erialal.

Pärast lõpetamist

Kirjanduse ja kultuuriteaduste eriala lõpetanud saavad töötada erialast kompetentsi eeldaval ametikohal kogenud spetsialisti juhendamisel, kuid iseseisvaks spetsialistiks saadakse alles magistriõpingute lõppedes. Õppetööd saab jätkata eesti kirjanduse ja teatriteaduse, maailmakirjanduse, etnoloogia ja folkloristika, kultuurikorralduse, eesti keele ja kirjanduse õpetaja või mõne teise lähedase eriala magistriõppes.

Vaata, kuidas meenutab ajakirjas UT oma tudengipõlve Kristiina Ehin, kes õppis kirjanduse ja rahvaluule erialal. Õpinguid teatriteaduse suunal meenutab ka Madis Kolk.