Kirjandus- ja teatriteadus

Kirjandus- ja teatriteaduse õppekaval omandab üliõpilane põhjalikud teadmised eesti kirjanduse, maailmakirjanduse või teatriteaduse erialal.

Eesti kirjanduse ja teatriteaduse erialade ülesanne on rahvusliku sõnakunsti olemuse, ajaloo ja mõju süvauurimine, õpetamine ning tutvustamine maailmale, kujundliku teksti poeetika võrdlev-teoreetiline tõlgendamine ja emakeelse kultuuri väärtustamine. Maailmakirjanduse eriala asetab rahvuskultuuri laiemasse, maailmakirjanduslikku konteksti, tegeleb kirjandussuhete, kultuurivahetusprotsessi, retseptsiooni, kirjandusliku tõlke ja kunstidevaheliste suhete uurimisega.    

Õppetöö

Üliõpilane teeb juba sisse astudes valiku, kas õppida eesti kirjanduse, maailmakirjanduse või teatriteaduse erialal. Õppekava sisu on erialati erinev, igal erialal on kohustuslikud, valik- ja vabaained.

Eesti kirjanduse erialal omandatakse süvateadmised eesti ja maailmakirjanduse tähtsamatest etappidest ja tekstidest 19. ja 20. sajandil. Tudeng omandab ülevaate kirjandusteooria uurimismeetoditest ja teoreetilistest printsiipidest ning oskuse neid rakendada ja suutlikkuse kirjutada kirjanduskriitikat.

Õpetatavate ainete hulka kuuluvad näiteks eesti romaan, eesti nüüdiskirjandus, kirjanduse filosoofia jms.

Eesti kirjanduse erialal õpetavad ja juhendavad magistritöid professor Arne Merilai (põhilisteks uurimisvaldkondadeks eesti kirjandus 20. sajandil ning kirjandusteooria mitmed sõlmküsimused: pragmapoeetika, ballaaditeooria jm), lektor Janek Kraavi (eesti kirjandus 19. sajandil, kaasaegne eesti kirjandus, poststrukturalistlik kirjandusteadus), Marja Unt (eesti luule 20. sajandil, kirjanduskriitika), Andrus Org (eesti proosa 20. ja 21. sajandil, kirjanduse didaktika) ning teadur Mart Velsker (eesti kirjandus 20. ja 21. sajandil, lõunaeesti kirjandus).

Eesti kirjanduse seisukohalt on tähtis koostöö Soome ülikoolidega, eraldi võiks nimetada Helsingi ülikooli. 

Maailmakirjanduse erialal saadakse põhjalikud teadmised võrdlevast kirjandusteadusest ehk komparativistikast, üldisest kirjandusteooriast, Lääne kirjanduse ja eesti kirjanduse ajaloo peanähtustest, eesti ja maailmakirjanduse suhetest ning uusimatest kirjandusprotsessidest maailmas ja Eestis. Õpitakse mõistma ka erinevates kirjanduskultuurides toimuvate protsesside omavahelisi seoseid. Üheks oluliseks valdkonnaks on erinevate kunstimeediumide (pilt, heli, keel, film, uued meediad) vaheliste suhete uurimine.

Õppeainetest olgu nimetatud maailmakirjanduse ajalugu süvitsi ja võrdlevalt käsitlevatele kursustele lisaks narratiiviteooria (sissejuhatus kognitiivsesse narratoloogiasse), kirjandus totalitaarsetes režiimides, baltisaksa kirjanduse uurimine, ilukirjanduse tõlkimise praktikum, filmiteose analüüs jm.

Eriala juht on professor Jüri Talvet (Lääne-romaani poeetika, maagiline realism kirjanduses), õppejõududeks dotsent Marina Grišakova (narratiiviteooria, sissejuhatus võrdlevasse kirjandusteadusesse, filmiteose analüüs), dotsent Liina Lukas (Euroopa kirjandus valgustusajastul, Fin-de-siècle euroopa ja eesti proosakirjanduses, baltisaksa kirjanduse uurimine), teadur Lauri Pilter (XX saj. lääne kirjandus, kirjandus totalitaarsetes režiimides) ja lektor Kersti Unt (XX saj. luule, ilukirjanduse tõlkimise praktikum, romantismi teooriaid).

Teatriteaduse erialal omandab üliõpilane süvendatud teadmised maailmateatri ajaloost ning maailmakirjandusest (valgustusajastust tänapäevani), tunneb ning oskab rakendada teatriuurimise meetodeid, analüüsida teatrietendust eri meetodite abil, süvendatult analüüsida etenduse komponente ja kirjutada teatrist eri žanrites (retsensioon, rolliportree jm).

Õpetatavate ainete hulka kuuluvad muuhulgas etenduse analüüsi süvakursus, XX sajandi teatriteooriaid: Stanislavskist Schechnerini, stenograafia alused, režii alused jms.

Teatriteadust õpetavad dotsent Anneli Saro (draamaklassika põhitekstid, teatriuurimise meetodid), dotsent Luule Epner, lektorid Riina Oruaas, Madli Pesti (üldine teatriajalugu) ja Ott Karulin (etenduse analüüs, teatrikriitika).

Kõigil erialadel on võimalik õppida ka valikained, et omandada teadmisi mõnest kitsamast distsipliinist või mõista paremini erialaste küsimuste konteksti.

Magistriõppes on suurem osakaal seminaridel ja praktikumidel, kus üliõpilastel tuleb esineda suuliste ettekannetega, osaleda diskussioonides, esitada kirjalikke töid. Erialased magistriseminarid toetavad magistritöö kirjutamist: neis õpitakse teadustöö ülesehitust ja vormistuspõhimõtteid ning valmistutakse magistritöö kaitsmiseks. 

Teadustöö

Prof. Jüri Talveti juhtimisel uuritakse osakonnas eesti kultuuri ajaloolist kujunemist ja tänapäevast ilmnemist seoses maailmakirjanduse vastuvõtuga Eestis. Eesti teadusfondi toel on käsil uurimused „Eesti vanema kirjanduse uurimus- ja võrguprojekt EEVA“  (teema juht on dotsent Liina Lukas) ja „Narratiivi vormid ja funktsioonid tänapäeva kultuuris: narratiiv kui kognitsiooni, kommunikatsiooni ning tähendusloome viis“ (teema juht on dotsent Marina Grišakova).    

Maailmakirjanduse õppetool annab koos Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooniga välja rahvusvaheliselt tunnustatud võrdleva kirjandusteaduse ajakirja „Interlitteraria“ ja korraldab rahvusvahelisi konverentse.

Koostöös TÜ Raamatukoguga luuakse Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu EEVA , mille eesmärk on originaalisäästliku ligipääsu võimaldamine Eesti kirjandusloo seisukohalt vanadele haruldastele tekstidele.

Lisaks õppetööle

Oodatud ja armastatud on kirjandustudengite kevadkool Võrumaal Urvaste vallas Liinakurul. Akadeemilisemat suunda esindavad tuntud Eesti kirjanike (Viivi Luik, Uku Masing, Ene Mihkelson, Andres Ehin jt) loomingule pühendatud konverentsid ja nende põhjal ilmunud kogumikud.

Pärast lõpetamist

Kirjanduse ja teatriteaduste eriala lõpetajad saavad töötada erialast kompetentsi eeldaval ametikohal (uurimisasutuses, koolis, raamatukogus, muuseumis, arhiivis, kirjastuses, teatris vm).

Soovi korral on võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes peaaineks valitud erialal või mõnel teisel lähedasel alal (nt filosoofia, semiootika vms).

Vaata, kuidas meenutab ajakirjas UT oma tudengipõlve Kristiina Ehin, kes õppis kirjanduse ja rahvaluule erialal. Õpinguid teatriteaduse suunal meenutab ka Madis Kolk.

Lisalugemist:

Etnoloogia osakond http://www.ut.ee/etnoloogia/
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond http://www.ut.ee/folk/
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjanike Liit
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) ajakiri Interlitteraria
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat
Journal of Ethnology and Folkloristics

Kontakt

TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut
tel: 737 5223

Tutvu vastuvõtutingimustega