Klassikaline filoloogia
„Exceptis Graecis exceptis atque Latinis iure potest dici barbarus omnis homo“ ehk „Ilma ladina ja ilma kreeka keeleta võib tõepoolest iga inimest nimetada barbariks“.
Nii kõlavad värsid klassikalise filoloogia osakonna koduleheküljel. Osakond on ainus koht Eestis, kus saab õppida klassikalisi keeli ja kultuure kõrghariduse tasemel.
Õppetöö
Õppimine klassikalises filoloogias eeldab süvahuvi keelte vastu. Peale kreeka ja ladina keele on vajalik ka emakeele valdamine ja nüüdisaegsete võõrkeelte, kindlasti inglise ja saksa keele oskus. Need keeled omandatakse ja/või nende oskust täiendatakse õppimise jooksul.
Antiiki ja selle eri valdkondi (keelt, kirjandust, kunsti, ajalugu jm) saab tundma õppida antiikautorite tekstide vahendusel, neid keeleliselt, kirjanduslooliselt ja ajalooliselt mõtestades. Seetõttu omandatakse esmalt ladina- ja kreekakeelsete tekstidega töötamise vilumus. Lisaks keeleoskusele saadakse tänu üldkursustele antiikkirjandusest, mütoloogiast, keeleteooriast, ajaloost ja olustikukultuurist ülevaade tekstide tõlgendamisvõimaluste kohta.
Kuna eriala järjepidevus katkes peaaegu neljakümneks aastaks (1952–1989 oli eriala Tartu Ülikoolis suletud), moodustavad tänastest õppejõududest enamuse need, kes alustasid õpinguid 90ndate alguses, näiteks Maria-Kristiina Lotman, Janika Päll, Kristi Viiding, Ivo Volt jt.
Rahvusvahelise koostöö käigus peavad igal aastal külalisloenguid välisõppejõud. Ka tudengitel on mitmeid võimalusi end välismaal täiendada, eriti tugevad on sidemed Göttingeni ülikooli klassikalise filoloogia seminariga. Loe rahvusvahelise koostöö kohta lähemalt osakonna koduleheküljelt .
Osakonnal on mahukas raamatukogu ligikaudu 7000 teavikuga.
Teadustöö
Rahvusvaheliselt kõige tuntum klassikalise filoloogia osakonna uurimissuund on Eestis alates 16. sajandist kirjutatud ja avaldatud ladinakeelsete tekstide uurimine.
Olulised teemad, millega tegeletakse, on ka retoorika ja selle mõju ning antiikdraama. Palju on ilmunud selleteemalisi raamatuid ja tõlkeid.
Tõlkimine ongi üks olulisemaid teadustöö väljundeid Eesti avalikkuse jaoks, osakonna teadurite ja õppejõudude osalusel või eestvõttel on välja antud suur valik antiikkirjanduse tõlkeid ja nende analüüse, nt Vanakreeka kirjanduse antoloogia, Rooma kirjanduse antoloogia, Kõne Tartu linnast 1637 jms.
Osakond annab välja mitmeid publikatsioone (veebiajakiri Studia Humaniora Tartuensia, Morgensterni Seltsi toimetised) ning korraldab teadusseminare ja -konverentse.
Tutvu teadusteemadega lähemalt osakonna koduleheküljel.
Lisaks õppetööle
Osakonna eestvõttel toimub lisaks õppetööle ka mitmeid meelelahutuslikke üritusi, kuhu kaasatakse nii tudengeid, õppejõude kui ka vilistlasi. Näiteks 2009. aastal toimus Tartu Ülikooli peahoones kunstimuuseumi ruumides Homerose "Iliase" ettekanne, kogukestusega ca 25 tundi. 2012. aastal Homerose "Odüsseia" non-stop ettekanne.
Rooma uus aasta saabub 1. märtsil. Seda pühitsetakse osakonnas esmakursuslaste sümboolse vastuvõtmisega klassikaliste filoloogide hulka. Esmakursuslased peavad muuhulgas andma ladinakeelse üliõpilasvande ning ületama antiiksete olümpiamängude stiilis katsumusi.
Sügiseti peetakse meeles Karl Morgensterni kui järjepidevale klassikalise filoloogia õppele alusepanijat Tartu Ülikoolis, tuues tema haual traditsioonilise veiniohvri ja lugedes tema luulet.
Iga paari aasta tagant toimuvad õppereisid antiikkultuuriga seotud paikadesse.
Pärast lõpetamist
Pärast bakalaureuseõpinguid on soovitav jätkata õpinguid klassikalise filoloogia magistriõppes, kus antiiktekstidega tegeldakse süvitsi. Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis.
Pärast lõpetamist suundutakse tööle koolidesse ja ülikoolidesse õpetajatena, teadustöötajatena muuseumidesse ja arhiividesse, toimetajatena kirjastustesse, raamatukogudesse ja ka administratiivtööle – sinna, kus on vaja laia filoloogilist kompetentsi.
Lisalugemist:
TÜ klassikalise filoloogia osakond
Kontakt:
Ülikooli 17, Tartu
professor Kristi Viiding
tel: 737 5211
http://www.fl.ut.ee/gr/oppetoolid/klassik