Kommunikatsioonijuhtimine
Miks tulla õppima kommunikatsioonijuhtimist just Tartusse?
Oleme õppekava koostamisel lähtunud visioonist, et meie magister on tulevane organisatsiooni sihtrühmasuhtluse, turunduse, sisuloome jt kommunikatsiooniprotsesside strateegiline kavandaja, korraldaja ning analüüsija. Erialaekspertide seas 2010. kevadel tehtud küsitluse järgi tähtsustub kommunikatsioonivaldkond üha enam, sest eri sihtrühmade tähelepanu võita ja nendega dialoogis püsida on aina suurem väljakutse.
Kommunikatsioonijuhtimise magistriprogramm põhineb sotsiaalteadustel ja rahvusvaheliselt tunnustatud uuringutel. Programmi läbinust ei saa üksnes head praktikut, vaid tippspetsialist, kes on suuteline sotsiaalteaduslikult oma tööd ja organisatsioonide kommunikatsiooni ning meediat analüüsima. Ta saab kaasa ülimalt vajaliku eneserefleksioonioskuse, mida sellisel tasemel ei paku ükski teine kommunikatsioonialane magistriõpe Eestis.
Õppetöö
Õppekava kaks suunda pakuvad haridustee jätku nii neile, kes soovivad tegeleda organisatsioonide kommunikatsiooni juhtimisega kui ka neile, kelle huvi on eelkõige kommunikatsiooniprotsesse ja meediat uurida ning analüüsida.
Praktilise kommunikatsioonijuhtimise suuna lõpetanu on organisatsioonide kommunikatsiooni süvitsi tundev spetsialist, kes on võimeline strateegiliselt juhtima organisatsioonide kommunikatsioonitegevust, eriti avalikus ja kolmandas sektoris, kuid ka ärisektoris. Tema ülesanne on kavandada ja ellu viia kommunikatsioonistrateegiat ja -projekte.
Kommunikatsiooni- ja meediauuringute suuna lõpetanu on eriala süvitsi tundev spetsialist, kes on võimeline tegutsema kommunikatsiooni ja meedia uurija või konsultandina. Üliõpilastele pakub kommunikatsioonijuhtimise magistrantuur osalemisvõimalust teaduslikes projektides, mis tegelevad tänapäeva Eesti tarbimiskultuuri, meedia, identiteediprobleemide, poliitilise kommunikatsiooni, teadmusühiskonna ja teadmusjuhtimise valdkonna ning kommunikatsiooniga seotud sotsiaalsete probleemide süvauurimisega.
Õppekava üks prioriteete on arendada välja tööandjate poolt väga hinnatud teabe filtreerimis- ja tõlgendamisoskused: kogu sisetulevast infomassist sisuliselt tähtsate teemade-protsesside ülesleidmine, küsimuste püstitamine, seoste märkamine. Teooria ja rakenduslikud ained on õppes tasakaalus.
Kommunikatsioonijuhtimise ja meediauuringute õppekaval õpetavad ja juhendavad uurimistöid Eesti auväärsemad meedia ja ühiskonna uurijad – Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm, kelle toimetamisel on ilmunud mitmed olulised eesti ühiskonna ja meediasüsteemi analüüsid ("Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transformation", "Baltic Media in Transition" jt).
Uue meedia kasutust uurivad Veronika Kalmus ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt, kes on selle valdkonna kohta ka palju nii kodu- kui välismaal avaldanud. Triin Vihalemm on tunnustatud identiteedi- ja lõimumisalaste uuringute ekspert ning Margit Keller on Eesti edukamaid tarbijakultuuri uurijaid. Instituudi õppejõud osalevad igal aastal Eesti sotsiaalteadlaste kuulsaima publikatsiooni – "Eesti Inimarengu Aruande" – loomisel. Ka rakenduslikke aineid õpetavad oma ala tunnustatud spetsialistid.
Teadustöö
Teadusteemad kommunikatsiooni vallas puudutavad nii organisatsioonikultuuri kui -kommunikatsiooni, poliitilist kommunikatsiooni, indiviidi käitumispraktikate muutumisele suunatud kommunikatsiooni, riskikommunikatsiooni kui ka kodanike ja riigi vahelist kommunikatsiooni. Meediauuringute valdkonna uurimisrühmad on keskendunud laste, noorte ja põlvkondade uurimisele, meediakanalite jälgimisele ja auditooriumide analüüsimisele, ajakirjandusväljaannetele, rahvussuhetele Eesti ühiskonnas ja kultuurimuutustele ning kultuuritarbimisele.
Lisaks õppetööle
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudil on välja kujunenud palju toredaid traditsioone alates kevadgrillist ja osakonna päevast lõpetades tööandjate messiga. Sideme hoidmiseks ja instituudi taaslähendamiseks oma vilistlastega toimub kord aastas vilistlaskonverents, kus saab kuulata ettekandeid nii vilistlastelt, instituudi õppejõududelt kui ka tudengitelt. Traditsioonidest saab hea ülevaate instituudi kodulehelt.
Pärast lõpetamist
Senine kogemus näitab, et kommunikatsioonialane magistrikraad on hea universaalne alus tulevikuks. Praktilise kommunikatsioonijuhtimise magistriharidusega saab kindlasti tööd kommunikatsioonijuhi või spetsialistina avaliku või kolmanda sektori organisatsioonis või äriettevõttes. Huvitav karjäär on professionaalsel nõustajal (oma) kommunikatsioonibüroos, kus tegeletakse erinevate klientidega.
Kommunikatsiooni- ja meediauuringute suund annab hea ettevalmistuse tööks meedia- ja kommunikatsiooniprotsesside analüütikuna uuringukeskustes, suuremates äriettevõtetes või riigiasutustes, kõrgkoolides ja teadusasutustes. Uued töökohad seostuvad paljuski online-sisuloomega (veebitoimetaja, professionaalne blogija jne) ning asuvad ajakirjanduse ja kommunikatsiooni piirimail.
Nii nagu teistegi magistriõppe erialade puhul, on kommunikatsioonijuhtimise ja -uuringute magistrikava lõpetanutel võimalik jätkata doktoriõppes, saada ettevalmistus tööks õppejõuna või teadlasena.
Selleks, et lugeda kommunikatsioonieriala magistrantuuri lõpetanute arvamusi õppekava ning kommunikatsioonijuhi töö kohta, loe seda teemat käsitlevaid bakalaureusetöid (autorid: Vanatoa, M., Oorn, A. ja Kask, K.).
Lisalugemist:
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts
Kontakt
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
e-post: ajakirjandus [ät] ut [dot] ee
http://aki.ut.ee/