Matemaatika

Mis on matemaatika? Küsimus näib olevat kummaline, sest oleme ju õppinud matemaatikat alates esimesest koolipäevast. Ometi ei saa matemaatika tegelikku olemust mõista vaid gümnaasiumiõpingute põhjal. Toome siin välja matemaatika mõned tähtsamad aspektid.

Matemaatika on ühelt poolt mõtteviis: oskus eraldada probleemi lahendamisel-analüüsimisel lähteinformatsioonist oluline, töödelda-analüüsida seda matemaatiliste vahenditega ning tõlgendada saadud tulemusi lähteülesande kontekstis.

Teisalt on matemaatika keel, mida nii loodusteadlased (füüsikud, keemikud, bioloogid, geograafid jt) kui ühiskonnateadlased (majandusteadlased, sotsioloogid jt) maailma kirjeldamisel kasutavad.

Ja muidugi naudivad paljud inimesed matemaatikat kui kunsti – abstraktsete mõttekäikude täpsust ja elegantsi ning teooriate sisemist harmooniat.

Matemaatika ammutab oma probleemid tegelikust elust, loodus- ja ühiskonnateadustest. Eluliste ülesannete lahendamisele ning selleks sobivate meetodite arendamisele orienteeritud matemaatika osa on rakendusmatemaatika.

Sügavamate tulemusteni jõudmiseks formaliseerib matemaatik ülesande, võttes kasutusele sobivad abstraktsed struktuurid ja keskendub nende uurimisele, et „näha puude taga metsa“.  Nii on kujunenud puhas matemaatika, mis tegeleb matemaatika alusuuringutega. Puhta matemaatikaga tegelejaid reeglina ei huvita, kas ja kuidas nende tulemusi rakendada saab. Samas oleks tehniline progress ilma matemaatika alusuuringuteta võimatu.

Õppetöö

Ainsana Eestis pakub Tartu Ülikool laiapõhjalist matemaatilist haridust – vaid siin on olemas spetsialistid kõigis peamistes matemaatika valdkondades. Tartu Ülikool on ka ainus koht Eestis, kus saab läbida doktoriõppe matemaatikas. Kõrvalerialana saab siin õppida kõrgel tasemel matemaatilist statistikat ja informaatikat.

Matemaatika magistriõppe vältel süvendatakse ühelt poolt bakalaureuseõppes omandatud üldmatemaatilisi teadmisi ning teiselt poolt keskendutakse mingile kitsamale matemaatika valdkonnale (algebra, analüüs, geomeetria, topoloogia, arvutusmatemaatika, teoreetiline mehaanika).  

Õppekavas ongi kohustuslikud nii puhta matemaatika ained (matemaatika alused, algebra, funktsionaalanalüüs jm) kui ka rakendusmatemaatika ained (matemaatilise füüsika võrrandid, optimaalse juhtimise teooria jm). Ülejäänud õppeained saab magistrant ise valida vastavalt huvile ja spetsialiseerumissuunale. Magistrantuur lõpeb magistritöö kirjutamisega, mis annab esimesed teadustöö kogemused.

Pärast lõpetamist

Tänapäeva dünaamilise tööturu vajadusi on tihti võimatu prognoosida, seetõttu valitseb spetsialistide puudus ja töötajad peavad pidevalt juurde õppima. Matemaatikaõpingute käigus saadud analüütilise mõtlemise oskused ja valemite keele valdamine tagavad matemaatikutele suurepärase õppimisvõime. Seepärast on Tartu Ülikooli matemaatikudiplomiga inimesed Eesti tööandjate hulgas kõrgelt hinnatud.

Magistriõppe läbimisel on teadushuvilistel võimalik astuda ka doktoriõppesse.

Loe lugusid TÜ matemaatika-informaatika vilistlaste Priit Salumaa ja Teet Jagomägiga ajakirjast UT.

Lisalugemist:

matemaatika instituut
Ameerika matemaatikaühing
matemaatikaajaloo lehekülg

Kontakt:

TÜ Matemaatika instituut
J. Liivi 2, 50409 Tartu
tel: 737 5863
e-post: mmi [ät] ut [dot] ee 
http://www.math.ut.ee/mm

Tutvu vastuvõtutingimustega