Õigusteadus

Ius est ars boni et aequi  /Celsus/

Õigus on headuse ja õigluse kunst – seda Celsuse mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist.

Õigusteaduskonna bakalaureuseõppes omandatakse alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest – riigi- ja haldusõigusest, karistusõigusest ning tsiviilõigusest – euroopaliku õiguskultuuri kontekstis.

Stuudiumi käigus õpitakse tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, seaduste seoseid põhiväärtuste ja nende kaitsega ning õigusriigi ülesehitust.

Õppetöö

Bakalaureuseastmelt saab teadmisi ja oskusi juristi alushariduse ulatuses. Esmalt läbitakse mitmed õiguse mõistmiseks vajalikud baasained, nagu õiguse entsüklopeedia, loogika, ladina juriidiline terminolooga, õigusfilosoofia, rooma eraõigus jt. Õpingud arendavad loogilise argumentatsiooni, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, eetiliste otsustuste tegemise võimet ja juristi lihtsamaid praktilisi kutseoskusi. Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis.

Õigusteaduskonnas toimub õppetöö enamasti loengute ja seminaride vormis. Loengutes arutletakse praktiliste kaasuste ja näidete najal erinevate üldainete ja õigusvaldkondade teoreetiliste aluspõhimõtete üle (nt riigiõigus, haldusõigus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvaheline õigus, karistusõigus, lepinguõigus, äriühinguõigus, tööõigus jne). Seminarides omandatakse õigusaktide tõlgendamise ja praktilise rakendamise oskus.

Õigusteaduskonnas saab omandada ka juristitöö praktilisi kogemusi, seda nii nõustajana üliõpilaste õigusbüroos kui läbides õppepraktika nt kohtus, prokuratuuris, ministeeriumides või teistes asutustes, õigus- või advokaadibüroodes või muudes eraettevõttes. Samuti on võimalus ennast proovile panna erinevatel harjutuskohtuvõistlustel nii Eestis kui välismaal, nt Teldersi Rahvusvahelise Õiguse harjutuskohtuvõistlusel või Willem C. Visi nimelisel kaubandusõiguse harjutuskohtuvõistlusel.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõududeks on silmapaistvad teadlased, nt professorid Raul Narits, Paul Varul, Talis Bachmann, Lauri Mälksoo, Ülle Madise, Jaan Ginter jt, kes on ka avalikkuses tuntud ja tunnustatud eksperdid. Enamus õigusteaduskonna õppejõududest on osalenud Eestis kehtivate õigusaktide väljatöötamisel. Samuti õpetavad mitmeid ained suurte kogemustega õiguspraktikud – riigikohtunikud, advokaadid, riigiametnikud jt tippspetsialistid.

Lisaks õpingutele Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas saavad üliõpilased õigusalaseid teadmisi omandada ka välismaal, õppides õigusteaduskonna partnerülikoolides Erasmuse või Nordplusi programmide raames või kasutades Tartu Ülikooli vahendusel pakutavaid muid stipendiumivõimalusi. Teises riigis õppimine on väärtuslik kogemus nii erialaste teadmiste suurendamise kui silmaringi avardamise mõttes. Samuti hindavad seda kõrgelt tulevased tööandjad.

Lisaks õppetööle

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastel on igapäevaste õpingute kõrval võimalik ennast erialaselt täiendada, kontakte luua ja ülikoolis omandatud teadmisi kinnistada, osaledes Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu ja Euroopa Õigusüliõpilaste Assotsiatsiooni Eesti haru – ELSA Estonia – tegevuses. Tudengid on aktiivsed osalejad ka Tartu Väitlusklubis.

Pärast lõpetamist

Õigusteaduskonna bakalaureuseõpe on vaid esimene etapp juristiks saamise teel. Juristi kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, notar, advokaat jt) töötamine eeldab magistrikraadi omandamist õigusteaduskonna magistrõppes.

Õigusteaduskonna bakalaureuseõppe läbinud üliõpilane võib asuda tööle juriidilisi alusteadmisi ja -oskusi nõudvatel ametikohadel, kus ei nõuta iseseisvate juriidiliste otsuste tegemist. Erialaselt on võimalik töötada nt ministeeriumides, ametites, inspektsioonides, linnavalitsustes jm ametiasutustes nooremametnike ja abiteenistujatena, samuti erasfääris juriidiliste nõustajatena, juhiabidena, jurist-asjaajajatena jne.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on hariduse omandanud enamus Eesti juristidest. Teaduskonna vilistlased töötavad paljudes õigusasutustes võtmepositsioonidel. Siinkohal võib nimetada Õiguskantsler Indrek Tederit, Riigi peaprokuröri Norman Aasa, Riigikontrolöri Mihkel Oviiri, Riigikohtu esimeest Märt Raski jpt. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna on lõpetanud ka mitmed tuntud advokaadid, nagu Aivar Pilv, Leon Glikman, Jüri Raidla jt.

Vaata, mida meenutab oma õpingutest õigusteaduskonna vilistlane, praegune õppejõud prof Julia Laffranque videos ja ajakirjas UT.

UT veergudel on ilmunud ka Aare Targa meenutused ülikoolipõlvest.

Lisalugemist:

Gaabriel Tavitsi loeng „Õigusteadlase maailmapildist“ TÜ perepäeval 2011
Eesti advokatuur
Eesti kohtud
Eesti Vabariigi Õiguskantsler
Justiitsministeerium
Notarite Koda
Prokuratuur
Riigi Teataja
Riigikogu
Riigikohus
Vabariigi Valitsus

Kontakt:

Tutvu vastuvõtutingimustega päevases õppes, avatud ülikooli õppes