Ökoloogia- ning elustiku kaitse

Harvardi seadus: Kõige rangemini kontrollitud temperatuuri, niiskuse, rõhu, valguse ja muude muutujate korral käitub organism just nii nagu talle meeldib.

ökoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. ökoloogiat õppima peaksid tulema need, kes hindavad looduse mitmekesisust ja kes tahavad aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest.

Tänapäeva ökoloogia tegeleb väga erinevatel tasemetel toimuvate protsessidega, alates üksikorganismi seostest teiste eluvormidega ja eluta keskkonnaga ning lõpetades ökosüsteemi kui terviku ehituse ja talitusega. Näiteks uurivad Tartu Ülikooli loomaökoloogid ühe põhisuunana lindude immuunökoloogiat, mis kasutab mudelina rohevinte ja nende parasiite.

Õppetöö

Esimesel kursusel saadakse teadmised matemaatikast, keemiast ja füüsikast, mis on vajalikud bioteaduste (ökoloogia, geneetika, rakubioloogia botaanika, hüdrobioloogia jt) omandamiseks järgnevatel õppeaastatel. Samuti saadakse alusteadmised andmeanalüüsi põhiprintsiipidest ning looduskaitselise tegevuse õiguslikest, sotsiaalsetest ja majanduslikest aspektidest. Kitsam spetsialiseerumine bioloogia, looduskaitse korralduse või keskkonnakaitse suunale toimub valikainete abil.

Õpingute lahutamatuks osaks on praktikumid (mükoloogia ning lihhenoloogia, zooloogia, kaitstavate loodusobjektide praktikum jm), mis kinnistavad saadud teoreetilised teadmised ja tagavad kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamise oskused.

ökoloogia ning elustiku kaitse õppekava kattub kohati bioloogia õppekavaga, kuid esinevad ka olulised erinevused:

ökoloogidel on kõige rohkem välipraktikume roheluses (zooloogia, maateaduste alused, floristika, fungistika), mis võimaldavad paremat liikide tundmaõppimist ja seoste avastamist keskkonnaga;

ökoloogid saavad laiema silmaringi eluta looduses (vesi, kivimid, atmosfäär ) toimuvate protsesside kohta;

vähem, kuid põhialustes piisavalt, on õppekavas molekulaar- ja rakubioloogia aineid.

Õppetöö toimub peamiselt TÜ ökoloogia ning maateaduse instituudis Laial tänaval, samuti Vanemuine tn 46 õppehoones.

Teadustöö

Tartu Ülikoolis on õppinud või õpetanud sellised maailmakuulsad teadlased nagu evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, geobotaanik Teodor Lippmaa, zooloog Johannes Piiper ning botaanik ja biogeograaf Viktor Masing. Tänapäeval kuulub Tartu Ülikool ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi järgi keskkonnateaduste ja ökoloogia valdkonnas 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste hulka. Ka mitmed õppekavaga seotud õppejõud kuuluvad maailma tippteadlaste hulka: näiteks Jaan Liira, Martin Zobel, Richard Villems, Urmas Kõljalg on oma valdkonnas 1 % maailmas enimtsiteeritud teadlaste hulgas (2010. aasta andmetel). 

ökoloogia õppekaval õpetavad õppejõud ja teadlased on seotud teaduse tippkeskuste süsteemiga. 2007-2013 moodustati Eestis 7 uut tippkeskust, millest üks – Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus – põhineb Martin Zobeli tööl.

Kenaks traditsiooniks on ülikoolis valdkonniti kümne parima õppejõu valimine üliõpilaste poolt. Reaal- ja loodusteaduste valdkonna kümne parima õppejõu hulka kuulus õppeaastal 2009/2010 ka kolm bioloogia õppekavaga seotud õppejõudu: Ants Kurg, Martin Kärner ja Kalle Olli. 

Lisaks õppetööle

Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilaste tegevusest kasvas 1958. aastal välja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, mis oli esimene üliõpilaste looduskaitseühendus maailmas. Looduskaitseringi võivad kuuluda kõik Tartu üliõpilased, kuid enamus liikmeid on bioloogid, geograafid ja geoloogid. Ringi tegevusse kuuluvad traditsioonilised matkad, hääletusretked Eestis ja välisriikides, talgud, väljasõidud, seminarid, loodusfilmiõhtud, reisimuljeõhtud jne. 

Pärast lõpetamist

Omandatud bakalaureusekraad võimaldab jätkata õpinguid ökoloogia ning elustiku kaitse magistriõppes. Õppima saab asuda ka bioloogia, geenitehnoloogia, geograafia, geoloogia, bioloogiaõpetaja ning geograafiaõpetaja õppekavadel.

ökoloogia ning elustiku kaitse õppekava lõpetanuid töötab lisaks teadus-  ja haridusasutustele mitmesugustes riigiametites, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi, näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes. Peamiseks tööandjaks on seni olnud siiski Tartu Ülikool.

Lisalugemist:

Zooloogia instituut

Bioloogilise Mitmekesisuse Tippkeskus

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Eesti Looduskaitse Selts

Kontakt:

TÜ zooloogia osakond
Vanemuise 46, 51014, Tartu
tel: 737 5835
e-post: zh [ät] ut [dot] ee
http://www.ut.ee/BGZH/

Tutvu vastuvõtutingimustega