Põhikooli mitme aine õpetaja
Põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava valmistab ette põhikooli (II ja III kooliastme) õpetajaid. Õpingud annavad hea ainealase ja metoodilise ettevalmistuse kahes või enamas õppeaines.
Õppima oodatakse kõiki bakalaureuseharidusega inimesi, kes soovivad saada põhikooli õpetajaks. Magistriprogramm on loogiline haridustee jätk haridusteaduse bakalaureuseõppe humanitaarainete, loodusteaduslike ainete või reaalainete õppekavade lõpetanutele. Hästi sobib see õpingute jätkamiseks ka kõigile neile, kes on eelnevas õppeastmes põhjalikumalt tegelenud ühe ainega, olgu see siis keemia, bioloogia, geograafia, füüsika, matemaatika, informaatika, eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus, vene keel, saksa keel, inglise keel (II ja III kooliaste), prantsuse keel või sotsiaalpedagoogika.
Õppetöö
Magistriõppes saab üliõpilane valida eelmainitud ainete hulgast veel ühe uue aine õpingud. Lisaks põhjalikele aineõpingule läbitakse kõikide valitud erialade (sealhulgas ka eelneva õppeastme aineõpingute) didaktikad ja pedagoogiline praktika.
Õpingute käigus luuakse eeldused õpetaja ametialaseks toimetulekuks. Teadmisi saab pedagoogika olemusest, õpetaja tegevusest, kasvatuse ajaloost, koolikorraldusest Eestis ning välisriikides, haridusõigusest, kooli õppeinfokeskkonnast, samuti õpilaste arengust ja individuaalsest eripärast, õppimise seaduspärasustest ning õppimiseks vajalike tingimuste kujundamise põhimõtetest koolipraktikas. Üliõpilane saab ka baasteadmised suhtlemisest pedagoogilises kontekstis.
Põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval õpetavad õppejõud ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnast, filosoofiateaduskonnast, kehakultuuriteaduskonnast, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning matemaatika- informaatikateaduskonnast. Õppejõudude hulgas on ka akadeemik Richard Villems, emeriitprofessorid Toomas Tenno ja Jüri Tamm; orgaanilise keemia külalisprofessor Mare Taagepera, professorid Ivo Leito, Meelis Pärtel, üldpedagoogika professor Edgar Krull, tarkvaratehnika professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar , üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu, vene keele professor Ljubov Kisseljova, uusima aja professor Eero Medijainen, uusaja professor Mati Laur, keskaja professor Anti Selart.
Paljud õppejõud on pälvinud tudengitelt Tartu Ülikooli aasta õppejõu tiitli: Pille Põiklik, Kristel Ruutmets, Evi Saluveer, Koit Herodes või esitatud kümne parima õppejõu hulka omas valdkonnas: Merike Kull, Tiiu Kadajas, Piret Luik, Hiie Asser, Meeli Väljaots, Henn Voolaid, Erika Jüriado, Enn, Pärtel, Martin Kärner, Karin Hellat, Piia Post, Tiit Lepmann ja Kalev Tarkpea.
Õppetöö toimub nii loengute, seminaride kui praktikana, rakendatakse mitmekesiseid õppimis- ja õpetamismetoodikaid. Ühis- ja grupitöö eri vorme täiendab iseseisev töö. Praktika toimub Tartu linna koolides tegevõpetajate ja didaktikute juhendamisel.
Lisaks õppetööle
Paljud haridusteaduse tudengid löövad kaasa Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) tegemistes. Klubi ühendab noortepäraseid ja entusiastlikke õpetajaks õppijaid, kes tõestavad, et õpetajakutse on maailma parim valik.
NÕHK-i liikmete väitel pole klubi pelgalt igavate pedagoogiliste ideede heietamise koht, vaid seal muutuvad igaühe pöörased mõtted reaalseteks tegudeks nii Eesti kooli kui ka Eesti õpetaja hüvanguks.
Pärast lõpetamist
Lõpetamisel saadakse haridusteaduse magistri kraad (põhikooli mitme aine õpetaja) vastavalt sooritatud aineõpingutele, nt põhikooli geograafiaõpetaja erialal, põhikooli ja gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja erialal, põhikooli sotsiaalpedagoogi erialal jne. Omandatud kvalifikatsioon annab õiguse õpetada üldhariduskooli II ja III kooliastmes.
Enamik lõpetajaid siirdub erialasele tööle erinevatesse haridusasutustesse.
Võimalik on jätkata õpinguid ka doktoriõppes.
Lisalugemist:
Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Õpetajate võrgustikutöö uudiskiri
Õpetajate Leht
Lastevanemate Liit
Kooliõpilaste arvamused koolikultuuri kohta
Kontakt
TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond
Salme 1a, Tartu
tel: 737 6442
e-post: haridus [ät] ut [dot] ee