Psühholoogia

Psühholoogia uurib inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist ning nende põhjuseid erinevates olukordades. Lisaks sellele on psühholoogia ka elukutse – psühholoog oma teadmiste ja oskustega abistab nii üksikut inimest kui organisatsiooni oma eluga paremini toime tulema.

Õppetöö

Psühholoogia erialal saadakse mitmekülgsed teadmised kaasaegse psühholoogiateaduse teooriatest ja uurimismeetoditest, psühholoogia eriharudest ja erinevatest praktilistest kasutus-valdkondadest.Kõige aluseks on veendumus, et tõeliselt usaldusväärne ja kasulik on teadmine, millel on kindel tõenduspõhine alus.

Bakalaureuseõppes omandatakse esimeste aastate jooksul alusteadmised psühholoogia põhimõistetest ja -käsitlustest. Kesksel kohal on arengu-, isiksuse-, sotsiaalpsühholoogia, tunnetuspsühholoogia ja kliinilise psühholoogia ained, kuid õpitakse tundma ka inimese bioloogilist külge, nt geneetikat.

Õpitakse andmete kogumise viise, statistilise töötlemise meetodeid ja andmete tõlgendamise võimalusi, käsitletakse praktilisi inimeseuurimise oskusi. Lisaks pakutakse huvitavaid valikaineid, nt mainekujundus, hindamine personali valikul, karjäärinõustamine, laste joonistuste analüüs, läbirääkimiste psühholoogia, reklaamipsühholoogia jpt.

Lisaks auditoorsele tööle (loengud, seminarid, praktikumid jm) toimub suur osa õppetööst iseseisvalt õppematerjalide abil ning e-õppe näol virtuaalkeskkonnas. Oluline on inglise keele oskus, kuna psühholoogiaalased õppematerjalid (õpikud, teadusartiklid jm) on valdavalt ingliskeelsed. Lisaks psühholoogiale kui peaerialale saab soovi korral teatud mahus omandada ka kõrvaleriala.

Et saada pädevaks psühholoogiks, karjäärinõustajaks, töötajate värbamise ja valiku spetsialistiks, personalijuhiks, psühhoterapeudiks vm, peaks kindlasti läbima ka 2-aastase magistriõppe, sest alles magistrantuuri lõpetanutel on võimalik taotleda psühholoogi kutselitsentsi.

TÜ psühholoogia instituudis töötavad mitmed tuntud ja palju tsiteeritud teadlased nagu kognitiivse neuroteaduse professor Risto Kalervo Näätänen, eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann, arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste, kultuuripsühholoogia professor Peeter Tulviste, vanemteadur Anu Realo jt. Lisaks on instituudis külalisõppejõuks mitmeid välismaa tippspetsialiste. Psühholoogia instituudi töötajad on 6 korral saanud oma töö eest riigi teaduspreemia.

Teadustöö

Tartu Ülikooli psühholoogiat iseloomustab eelkõige uurimisorientatsioon. Psühholoogia instituut on teadustegevuse näitajate poolest ülikooli üks edukamaid. Psühholoogia instituudi kohast maailma psühholoogias annab tunnistust see, et uurimistöö intensiivsuselt kuulub Eesti psühholoogia maailma 20 parima riigi hulka. Lisaks uurimissuunale on märkimisväärselt tugevad kliinilise ning koolipsühholoogia rakenduslikud suunad. Psühholoogia üliõpilased on korduvalt saanud kõrgeid tunnustusi üliõpilastööde võistlustel.

Lisaks õppetööle

Psühholoogia instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad õppeaasta avaaktus ja seal peetav akadeemiline loeng, aktusele järgnev esmakursuslaste tutvumisõhtu, "rebaste" ristimine, instituudi vilistlaspäev oktoobri viimasel nädalal ning esmakursuslaste korraldatav jõulupidu tudengitele ja õppejõududele.

Eestis psühholoogiat õppivaid ja õppinud üliõpilasi seob Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus (EPSÜ). Traditsioonilised suuremad üritused on igasügisene Tartu ja Tallinna esmakursuslaste kohtumisõhtu "EPSÜ-REPSÜ", EPSÜ sünnipäev ning kevadkool.

EPSÜ omakorda kuulub Euroopa Psühholoogiatudengite Ühenduste Föderatsiooni (EFPSA), mille 23 Euroopa riigi liikmed korraldavad konverentse, suvekoole, üliõpilasvahetusi jm. Aastast 2001 tegutseb EPSÜ egiidi all Interneti-nõustamise projekt Lahendus.net.

Instituudi tegevus on tihedalt seotud ka 1988. a. loodud Eesti Psühholoogide Liiduga (EPL), mis esindab Eestit rahvusvahelistes psühholoogia ühingutes IUPsyS ja EFPA.

Sotsiaalteadusi õppivaid tudengeid koondab 2008. aastal loodud Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit (ESTÜL).

Pärast lõpetamist

Nagu juba mainitud, suundub suurem osa edasiõppimisest huvitatuid bakalaureuseõppe järel kohe psühholoogia magistriõppesse, ent edasi on võimalik õppida ka muudel õppekavadel, nt tervishoiu instituudi rahvatervishoiu magistriõppes, majandusteaduskonnas jm. Psühholoogi kutse ja Euroopa psühholoogi diplomi EuroPsy saamine eeldab magistriõpingute järel veel vähemalt aastast superviseeritud erialast praktikat.

Edukad magistrikraadi omanikud saavad soovi korral haridusteed jätkata ka doktoriõppes. Psühholoogia instituudis on kaitstud ligi 30 doktoritööd.

Psühholoogia eriala lõpetanud on leidnud töökohti kõige erinevamates valdkondades, igal pool, kus tegemist inimsuhete korraldamise, inimeste valiku ja nõustamisega. Psühholooge töötab koolides, raviasutustes, suuremates ja keskmise suurusega organisatsioonides, sh. reklaami- ja koolitusfirmades.

Üheks arenguvõimaluseks on ka akadeemiline karjäär – tehakse psühholoogiaalast uurimistööd või tegeletakse õpetamisega.