Religiooniuuringud
Religiooni ja kultuuri vastastikused seosed ja mõjud on muutnud need üheks tervikuks. Ühelt poolt oleme me kõik religiooni ja kultuuri poolt mõjutatud, teiselt poolt osaleme ka ise aktiivsete toimijatena kultuuri ja religiooni loovates protsessides.
Milline on religiooni koht kaasaegses ilmalikustunud kultuuris? Mis on saanud inimese usklikkusest? Kas kultuur ilma religioonita on üldse võimalik? Neile küsimustele vastuste otsimiseks tuleb teoloogia ja religiooniuuringute uurimisperspektiivid ühendada ühiskonnateadustega.
Õppetöö
Religiooniuuringute magistriõppekava pöörab tähelepanu kaasaegses kultuurikontekstis elavale inimesele, kes paratamatult puutub kokku mitmesuguste religioonialaste küsimustega.
Usuteaduskonnas saab üliõpilane laiemad alusteadmised usuteaduse bakalaureuseõppe läbimisel, magistriõppes toimub spetsialiseerumine usuteadusele või religiooniuuringutele. Ent spetsialiseerumine võib võtta ka teistsuguse suuna: religiooniuuringutes saab rääkida spetsialiseerumisest kui uue fookuse andmisest varasematele teadmistele. Õppekava pakub interdistsiplinaarse ainekäsitluse kaudu võimalust seostada õpitu oma varasema hariduse ja elukogemusega, suunates üliõpilase nägema tuntut ja harjumuspäraseks saanut uues (ja tihti üsna üllatavas) valguses.
Seega on religiooniuuringuid oodatud õppima bakalaureusetasemel haridusega inimesed kõikvõimalikelt elualadelt. Üliõpilaste seas on olnud näiteks teolooge ja vaimulikke, raamatukogutöötajaid, etnolooge, politolooge, biolooge, juriste, sõjaväelasi, politseinikke, ajakirjanikke, reisikorraldajaid, kunstnikke, disainereid, kirjastajaid, muusikuid, IT spetsialiste jne.
Lisaks sellele, et õpitakse tundma erinevaid religioone, nende ajalugu ja praktikaid, saadakse tuttavaks ka eetika võtmeprobleemide ja erinevate väärtussüsteemidega. Tähtis on analüüsioskus: sakraaltekste osatakse tõlgendada lähtuvalt kontekstist, mõistetakse religioonide mõju ühiskonna valupunktides ja teisenevas kultuurisituatsioonis.
Teadustöö
Õppejõud tegelevad usuteaduskonnas nii usuteaduse kui religiooniuuringutega. Mitmete religioonireligiooniuuringute õppeainetega seotud õppejõudude teadustöö toimub Kultuuriteooria tippkeskuse ning Teaduse ja religiooni kolleegiumi raames (sh Lea Altnurme, Roland Karo, Anne Kull, Urmas Petti, Ain Riistan, Tõnu Lehtsaar). Regulaarselt on erinevaid õppeaineid õpetanud ka külalisõppejõud välismaalt Ungarist Kanadani.
Siinse õppe tugevuseks on kindlasti see, et TÜ usuteaduskonda on koondunud nii teoloogia kui religiooniuuringute alane akadeemiline kompetents Eestis.
Kuula intervjuud usundiloo õppejõu Ringo Ringveega R2 saates "Hallo, Kosmos!" 23. novembril 2011.
Pärast lõpetamist
Teadustööst huvitatud võivad õpinguid jätkata religiooniuuringute doktoriõppes.
Paljud usuteaduskonna lõpetajad on valinud eriala, kus tuleb kasuks meie teaduskonnas omandatud esinemis- ja eneseväljendusoskus. Nii võib meie vilistlasi kohata teletööl, raadioeetris, avalike suhete sfääris ja poliitikaareenil.
Kuna usuteaduskonnas on võimalus õppida mitmeid võõrkeeli (näiteks kreeka, heebrea, ladina, araabia ja sumeri), siis töötavad paljud usuteadlased tõlkide, tõlkijate ja keeletoimetajatena. Koolides jätkub tööd religiooniloo õpetajatele.
Vaata endiste ja praeguste tudengite muljeid õpingutest. Kõnelevad Toomas Schvak, Aivi Parijõgi, Erkki Sepp, Kairi Himma, Kaja Murd ja Bogdan Liviu Dobrescu, Peeter Piirisild, Toomas Pajula.
Lisalugemist:
Usuteaduskonna kodulehekülg
Religiooniuuringute eriala Tartu Ülikoolis
Kontakt:
Usuteaduskond
Ülikooli 18, Tartu
tel: 737 5300
e-post: us [ät] ut [dot] ee