Romanistika
Romanistika uurib romaani keeli ja neid keeli rääkivate rahvaste kultuure. Romaani keeltel põhinevad kultuurid on aastasadu olnud Euroopa kultuuriloo keskmes ja neid keeli kõnelevate inimeste arv on märkimisväärne – head hispaania, prantsuse, itaalia või portugali keele ja kultuuri vahendajat vajatakse igal pool ja alati.
Tartu Ülikoolis koosneb romanistika õppekava kahest põhiharust: prantsuse keel ja kirjandus ning hispaania keel ja kirjandus.
Õppetöö
Bakalaureuseõppes omandavad üliõpilased baashariduse humanitaarteaduste ja romaani keelte alal. Kohustuslikus programmis on sissejuhatavad ained üldkultuurilistes valdkondades (nt kultuuridevaheline kommunikatsioon, semiootika alused, üldine usundilugu jpt), ladina keel ning emakeele väljendusõpetus.
Erialaainete hulgas on lisaks keele- ja kirjandusalastele teoreetilistele ja praktilistele kursustele (grammatika, tekstianalüüs, suuline ja kirjalik väljendusõpetus, tõlge prantsuse/hispaania keelest emakeelde ja vastupidi ) käsitlusi prantsuse ja hispaania kultuuriloost. Lisaks peaerialale õpitakse veel vähemalt ühte romaani keelt (itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, katalaani).
Algtaseme keeleõppe rühmades toimub esimesel aastal süvendatud keeleõpe, varasema keeleoskusega sisseastujatel (prantsuse keel) on see-eest avaramad võimalused lisaks peaerialale omandada kõrvaleriala mõne teise õppekava järgi. Samas on kõigil võimalus keskenduda ainult romanistika erialale, sh õppida süvendatult itaalia keelt ja kultuuri.
Õppetööd rikastavad väliskülaliste visiidid ja loengud. Üliõpilastel on võimalik õppida Erasmuse programmi raames üks või kaks semestrit Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Hispaania või Portugali ülikoolides, samuti on võimalik sooritada praktika nii Eestis kui ka mõnes välisriigis.
Romanistika erialal õpetavad paljud tunnustatud õppejõud nii Eestist kui Prantsusmaalt, Belgiast, Hispaaniast, Katalooniast, Portugalist ja Itaaliast.
Hispaania keele erialal professor Jüri Talvet (hispaania kirjandus), Triin Lõbus (hispaania keele ja keeleteaduse lektor), Klaarika Kaldjärv (tõlkimine) Mari Kruse, Mari Laan ja Meliton Mateo (hispaania keele, tõlkimise, foneetika ja keeleteaduse assistendid), Unai Santos Marín (hispaania keele külalislektor) jt.
Prantsuse keele erialal Tanel Lepsoo (prantsuse kirjanduse ja teatriteaduse lektor), Anu Treikelder (prantsuse keele ning võrdleva ja ajaloolise keeleteaduse lektor), Marge Käsper (prantsuse keele, keeleteaduse ja foneetika lektor), Marri Amon (prantsuse keele ja keeleteaduse lektor), Anna Ayanoglou (prantsuse keele külalislektor), Caroline Joly (prantsuse keele külalislektor) jt.
Itaalia keelt õpetavad Margherita Romano (itaalia keele külalislektor) ja Annika Mikkel (itaalia keele assistent), katalaani keelt Héctor Alsinet Rodríguez (katalaani keele külalislektor) ja portugali keelt Bruno André Gomes Marques (portugali keele külalislektor).
Romanistika osakonnal on oma raamatukogud, mis sisaldavad nii hispaania- kui prantsuse-, aga ka itaalia-, portugali- ja katalaanikeelseid ilukirjanduslikke teoseid ja teaduskirjandust.
Et üliõpilaste koguarv ei ole väga suur, on võimalik ka õppetöö korraldamisel olla paindlikum ja pakkuda vajadusel tudengitele individuaalseid lahendusi.
Lisaks õppetööle
Romanistika erialast huvitatutel on ka mitmeid põnevaid ühistegevusi vabal ajal. Välisõppejõudude eestvedamisel tegutsevad prantsuse, iberoameerika ja itaalia kinoklubid.
Frankofiile ühendab erinevate üritustega MTÜ Eesti Noored Frankofiilid, mille eestvedamisel korraldatakse prantsuse keelt arendavaid ja kultuuri tutvustavaid ettevõtmisi.
Prantsuse Teaduslik Instituut korraldab temaatilisi suvelaagreid, kus ühendatakse akadeemiline tegevus mängulisega. Tegevusi pakutakse nii prantsuse keele oskajatele kui ka algajatele.
Pärast lõpetamist
Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, millele järgneb 2-aastane magistriõpe. Magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda teadustööle, tõlkimisele või õpetajakoolitusele.
Eriala lõpetanud saavad tööle asuda kultuuriesindustes ja -asutustes, õpetajate ja õppejõududena, tõlkide ja tõlkijatena Eestis ja Euroopas, toimetajatena kirjastustes, giididena, riigiametnikena, eraettevõtluses müügiesindajatena jm. Prantsuse või hispaania keele ja kultuuriga on lähemalt tegelenud paljud tuntud kultuuritegelased.
Vilistlaste hulgas on näiteks Aleksander Aspel (õppejõud, kirjandusteadlane ja kirjanik), Lauri Leesi (Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor), Kallista Kann (õppejõud ja õpikute autor), Ott Ojamaa (tõlkija ja kirjandusteadlane), Leili-Mari Kask (tõlkija ja toimetaja), Merike Riives (tõlkija), Tiiu Vilimaa (õppejõud ja tõlkija), Tatjana Hallap (tõlkija) ja Klaarika Kaldjärv (tõlkija)
Lisalugemist
Hispaania keele ja kirjanduse eriala TÜ-s
Prantsuse keele ja kirjanduse eriala TÜ-s
Prantsuse Teadusliku Instituudi väljaanne “La Gazette de Tartu”
Kontakt
programmijuht Anu Treikelder
e-post: anu [dot] treikelder [ät] ut [dot] ee
õppekorralduse spetsialist (hispaania keel ja kirjandus) Elica Mateo Krikk
tel: 737 5319
e-post: elica [dot] matteo [ät] ut [dot] ee,
Ülikooli 17-404, Tartu
sekretär (prantsuse keel ja kirjandus) Marju Adams
tel: 737 5354
e-post: marju [dot] adams [ät] ut [dot] ee,
Ülikooli 17-206, Tartu
Tutvu vastuvõtutingimustega hispaania keele ja kirjanduse erialal
Tutvu vastuvõtutingimustega prantsuse keele ja kirjanduse erialal