Semiootika ja kultuuriteooria

Klassikalise määratluse järgi on semiootika teadus, mis uurib märke ja märgisüsteeme. Siiski ei käi semiootik mõõdulindiga liiklusmärke uurimas, vaid huvitub märkidest kui “millegi muu” vahendajatest, nende tähenduspotentsiaalist ja –mehhanismidest ning kasutamisviisidest kõige laiemas mõttes.

Märk on see, mille vahendusel toimuvad kommunikatsiooniprotsessid, mille abil kõik elusolendid oma keskkonnas orienteeruvad, mille kaudu me üksteisele informatsiooni edastame või seda millestki välja loeme. Nii võib semiootikat nimetada ka kommunikatsiooni- ja tõlgendusprotsesse uurivaks või – veel üldisemalt – mõistmist uurivaks teaduseks.

Kellegi või millegi mõistmiseks, end ümbritsevast maailmast aru saamiseks on vaja edastada, vastu võtta ja tõlgendada märke. Siiski ei piirdu maailma märgirepertuaar liiklusmärkidega tänaval, sõnadega keeles, haiguste sümptomitega või sümbolitega kultuuris. Kõike võib märgina kasutada või märgiks muuta ning semiootika uurib, mille vahendusel ja millisel viisil tähendusi edastatakse ja mis tagab nende mõistmise või vastupidi – takistab seda.

Õppetöö

Semiootika ja kultuuriteooria õppekava annab teadmised kultuurile, ühiskonnale ja elusloodusele olemuslikest kommunikatsiooni- ja tähendusprotsessidest ning oskused neid teadmisi rakendada erinevatel elualadel ja nende analüüsis (kultuuri-, meedia-, kunsti- ja filmianalüüs, sotsio- ja ökokriitika, reklaamindus jm).

Osakonnas tehtav õppe- ja teadustöö ulatub konkreetsete kultuurinähtuste vaatlustest (filmid, etenduskunstid, muusika), subkultuuride ja poliitiliste sündmuste käsitlusteni, kultuuri ja looduse suhete analüüsist zoosemiootiliste uurimusteni. Seega võib Tartu Ülikooli semiootika osakonna bakalaureuseõppekava julgelt nimetada kõige mitmekesisemaks semiootika õppimise võimaluseks Eestis ja ka maailmas.

Semiootika osakonnas pööratakse suurt tähelepanu analüüsi- ja kirjutamisoskusele: lisaks iseseisvatele uurimistöödele peavad tudengid erinevate ainete raames kirjutama mitmeid lühemaid analüüse ja esseesid. Mitmete loengutega kaasnevad seminarid ja diskussioonid, see tähendab, et õpilastelt oodatakse oma arvamuse avaldamist ning oma seisukohtade kaitsmist, seega ka lugemismaterjalidesse tähelepanelikult suhtumist.

Semiootika osakonnas õpetavad biosemiootika professor Kalevi Kull ja kultuurisemiootika professor Peeter Torop, lisaks on õppetöösse kaasatud vanemteadureid  (Mihhail Lotman, Timo Maran, Anti Randviir jt), teadureid ja doktorante, kelle mitmed uurimisvaldkonnad aitavad kaasa osakonna mitmekesise teaduspildi loomisele.

Kuna Tartu Ülikooli semiootika osakond on tuntud ja tunnustatud semiootikakeskus, külastavad semiootika osakonda mitmed välislektorid, kelle intensiivkursused muudavad õpingud värvikamaks ning põnevamaks (nt John Deely USA-st, Paul Cobley Inglismaalt, Roger Parent Kanadast, Umberto Eco Itaaliast, Ahtti-Veikko Pietarinen Soomest jpt). Õpetamas on käinud ka kõigi loomade suursaadikuks nimetatud Aleksei Turovski (zoosemiootika) ning Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna juhataja Peeter Linnap (kunstisemiootika). Tihedatest rahvusvahelistest sidemetest annab märku osakonna valduses olev tuntuima biosemiootiku Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukogu.

Lisaks võimalusele välismaal õppida muudab semiootika osakonna elu põnevamaks ja rahvusvahelisemaks ka 2009. aastal alanud inglise keelne rahvusvaheline magistriõpe, mille esimene lend lõpetas edukalt 2011. aastal (sh kolm tudengit cum laude). Võõrkeelses magistriõppes õpivad tudengid üle terve maailma, nt Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Colombiast, Egiptusest, Itaaliast, Kanadast, Mehhikost, Serbiast, Türgist, Tšiilist, Ukrainast jt riikidest. Rahvusvaheline õpikeskkond on kindlasti kasulikuks kogemuseks.

Suuremate semiootikakeskustega Euroopas on osakonnal olemas üliõpilasvahetust võimaldavad Erasmuse lepingud. Kindlasti soodustame külalisüliõpilaseks minekut, aidates kaasa ka eksootilisemate semiootikakeskustega tutvumisele, nt Sao Paolo Ülikoolis Brasiilias.

Eneseväljenduse innustamiseks on osakonnas olemas veebiajakiri Hortus Semioticus, kus avaldatakse tudengite koolitöödest välja kasvanud artikleid.

Lisaks õppetööle

Iga-aastaselt on tudengite korraldada traditsiooniline rebaste ristimine ning ka osakonna semiootika sügiskool või kevadkool.

Lisaks on osakonnaga tihedalt seotud Eesti Semiootika Selts, mis korraldab mitmeid kokkusaamisi, nt kevadsemestril 2011 toimus visuaalsemiootika ring. Samuti on toimunud filmiõhtuid ja arutelupäevi nt „Semiootik tööturul“, „Semiootika õpetab“, „Semiootik vastutab“ uurimaks vilistlaste elu-olu pärast semiootika osakonnast lahkumist.

Pärast lõpetamist

Semiootiku tööpõllu mitmekesisuse teeb võimalikuks semiootika osakonna teadus- ja õppetöö interdistsiplinaarsus ja laiapõhjalisus, semiootilise lähenemise sidumine erinevate külgnevate valdkondadega kultuuri-, sotsiaal- ja loodusteadustes. Sellele eesmärgile viitavad ka õppekava (“semiootika ja kultuuriteooria”) ning ainete (nt “tõlkesemiootika ja tõlketeooria”, “ühiskonnateooriad ja semiootika”, “biosemiootika ja elussüsteemide teooria” jne) nimetused.

Semiootika eriala lõpetajad on aktiivselt kaasatud Eesti kultuuriruumi kujundamisse, olles kultuuriajakirjade kaasautorid (Teater.Muusika.Kino, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Looming, Vikerkaar jpt), kirjutades päevalehtedes kultuurikriitikat või juhtides kultuuritoimetusi. Mitmed lõpetajad töötavad erinevates muuseumides. Võimalikeks töövaldkondadeks on ka reklaamindus, avalikud suhted, sisekommunikatsioon, tõlkija- ja toimetajatöö, pedagoogika, sh akadeemiline sfäär (semiootikud annavad loenguid ja seminare pea kõigis Eesti kõrgkoolides).

Semiootika osakonnas õppinutest võib meediamaailmas kohata Johannes Trallat ja Kiur Aarmat, kunstimaailmas Erkki Luuki ja Rauno Thomas Mossi, teatrimaailmas Pille Jänest, kirjandusmaailmas Edvin Aedmad, Anti Saart, Mihkel Kaevatsit jpt, kirjandus- ja muusikamaailmas Berk Vaherit jne.

Semiootika osakonna lõpetanute mõtteid saab kuulata mitmes Raadio ööülikooli saates. Raadio ööülikooli saated on kättesaadavad Vikerraadio arhiivist. Siinkohal mõned näited: Andres Luure, Berk Vaher, Erkki Luuk, Kadri Tüür ja Timo Maran, Kadri Tüür ja Martin Kivisoo, Mihhail Lotman, Peeter Linnap, Peeter Torop, Valdur Mikita.

Lisalugemist:

TÜ semiootika osakond
Eesti Semiootika Selts

Kontakt

semiootika osakond
tel: 737 5933
http://www.ut.ee/SOSE/

Tutvu vastuvõtutingimustega