Skandinaavia keeled ja kultuurid

Skandinaavia keelte ja kultuuride bakalaureuseõppes saab erialased teadmised rootsi, norra või taani keelest ja kirjandusest. Samuti annab siinne õpe laiapõhjalised teadmised humanitaarteadustes ja filoloogias ning soovi korral on ennast võimalik kõrvaleriala raames täiendada skandinaavia kultuuri ja ajaloo valdkonnas.

Õppetöö

Bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja koosneb nii erialaainetest kui ka üldistest humanitaarteaduslikest ainetest. Õpingute eripäraks skandinavistikas on see, et ühe skandinaavia keele ja kirjandusega tegeledes omandatakse teadmised ja arusaamisoskus ka teistest skandinaavia keeltest. Tartu Ülikool on ainus kõrgkool Eestis, kus saab õppida rootsi, norra ning taani keelt ja kirjandust peaerialana.

Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava koosneb kolmest erialast - rootsi keel ja kirjandus, norra keel ja kirjandus ning taani keel ja kirjandus. Üliõpilasi võetakse nendele erialadele aastate lõikes vastu vaheldumisi. Millisele erialale toimub vastuvõtt käesoleval aastal, vaata vastuvõtutingimustest.

Lisaks praktilisele keeleoskusele kõnes ja kirjas omandatakse teadmised üldkeeleteadusest ning erialased teadmised keele ülesehituse ja ajaloolise arengu kohta. Põhjalikud teadmised saadakse ka Skandinaaviamaade kirjandusloost. Valikkursustena on võimalik õppida tõlkimise põhialuseid, Skandinaavia filmilugu, islandi keelt, või tegeleda süvendatult mõne kirjandusliku teemaga (eriti keskaegse saagakirjandusega) jmt.

Peaeriala kõrval on üliõpilasel võimalus õppida skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava raames ka kõrvaleriala Skandinaaviamaade ühiskond, mis tutvustab Skandinaaviamaade ajalugu, ühiskonda, kultuuritraditsioone, vähemusrahvuste problemaatikat ning Skandinaavia ja Eesti suhteid läbi ajaloo. Üksikasjalikuma ülevaate kõrvaleriala valimise võimalustest ja ainete loetelu leiad siit.

Õppetöö toimub peamiselt loengute, seminaride ja praktikumide vormis Ülikooli 17 (nn Paabel) asuva õppehoone 3. korrusel. Samal korrusel asub ka skandinavistika mahukas erialaraamatukogu.

Skandinavistika mitmekesine ja rahvusvaheline õpikeskkond loob suurepärased tingimused õppetööks, milles ühendatakse erinevatest traditsioonidest pärit metoodikaid. Kohalike lektorite kõrval töötavad siin skandinavistika professor Daniel Sävborg ning külalislektorid Norrast, Rootsist ja Taanist.

Olgugi, et meie juures saab skandinaavia keelte ja kultuuridega üsna vahetu kontakti, innustame oma tudengeid õppima ka vahetusüliõpilasena mõnes Skandinaavia ülikoolis. Erinevate üliõpilasvahetusprogrammide ja stipendiumite toel on võimalik oma keeleoskust ja erialaseid teadmisi täiendada Skandinaaviamaade ülikoolides kas terve semestri või lühemate suvekursuste jooksul.

Teadustöö

Uuritavad teadusteemad skandinavistika osakonnas:

Skandinaavia keelte võrdlev uurimine
Vanapõhja kultuur ja kirjandus
Moodne Skandinaavia kirjandus
Eesti ja Skandinaavia poliitilised ja kultuurisuhted läbi ajaloo
Eesti ja Skandinaavia võrdlev folkloor

Lisaks õppetööle

Skandinavistika elu lahutamatu osa on ka erinevad skandinaaviateemalised kultuuriüritused ning muud ühised ettevõtmised, mis on suunatud nii üliõpilastele kui laiemale huviliste ringile (konverentsid, filmiõhtud, tähtpäevade tähistamised, kontserdid, jpm.)

Üliõpilased ja vilistlased skandinavistika osakonnas õppimisest

Pärast lõpetamist

Oma professionaalsete oskuste ja teadmiste täiendamiseks on soovitav jätkata õpinguid magistriõppes (link), milleks bakalaureuseõpingute edukas läbimine loob kõik eeldused.

Tänu omandatud laiapõhjalisele humanitaarharidusele ning süvendatud filoloogilistele erialateadmistele on lõpetanul sobiva ja meelepärase töö leidmiseks mitmeid võimalusi. Avatud on kõik tegevusalad, kus vajatakse üldisemat (keelte ja kultuuride) analüüsioskust ning spetsiifilisemalt mõne skandinaavia keele valdamist ja Skandinaavia ajaloo ja ühiskonna tundmist.

Skandinavistika endiseid tudengeid leiab nii ilukirjanduse kui erialatõlkide seast, samuti tõlkekabiinist Brüsselis. On võimalik töötada keeleõpetajana, aga ka erinevatel ametikohtadel saatkondades, ministeeriumides ning kultuuri- ja ärivallas laiemalt.