Skandinaavia keeled ja kultuurid
Kui skandinaavia keelte ja kultuuride bakalaureuseõppes saadi erialased teadmised rootsi, norra või taani keelest ja kirjandusest, siis magistriõppes on võimalus süveneda mõnda skandinaavia keeli või kultuure puudutavasse huvipakkuvasse valdkonda põhjalikumalt.
Õppetöö
Magistriõppes saadakse metodoloogilised alusteadmised iseseisva uurimistöö kirjutamiseks. Lõputöös uuritakse mõnda erialast probleemi praktilise või teoreetilise keele-, kirjandus- või kultuuriteaduste valdkonnast. Magistriõppes omandatud analüütilised oskused on edukalt rakendatavad pärast ülikooliõpinguid ka väljaspool akadeemilist maailma. Kuid kellel on huvi, saab õpinguid ja uurimistööd jätkata ka doktoriõppes.
Valikkursustena on võimalik õppida tõlkimise põhialuseid, Skandinaavia filmilugu, islandi keelt, või tegeleda süvendatult mõne kirjandusliku teemaga (eriti keskaegse saagakirjandusega) jmt.
Magistriõppe jooksul tuleb tudengitel läbida ka praktika, mis annab võimaluse luua kontakte võimalike hilisemate tööandjatega.
Skandinavistika mitmekesine ja rahvusvaheline õpikeskkond loob suurepärased tingimused õppetööks, milles ühendatakse erinevatest traditsioonidest pärit metoodikaid. Kohalike lektorite kõrval töötavad siin skandinavistika professor Daniel Sävborg ning külalislektorid Norrast, Rootsist ja Taanist. Õppetöö toimub peamiselt Ülikooli 17 (nn Paabel) asuva õppehoone 3. korrusel. Samal korrusel asub ka skandinavistika mahukas erialaraamatukogu.
Olgugi, et meie juures saab skandinaavia keelte ja kultuuridega üsna vahetu kontakti, innustame oma tudengeid õppima ka vahetusüliõpilasena mõnes Skandinaavia ülikoolis. Erinevate üliõpilasvahetusprogrammide ja stipendiumite toel on võimalik oma keeleoskust ja erialaseid teadmisi täiendada Skandinaaviamaade ülikoolides kas terve semestri või lühemate suvekursuste jooksul.
Teadustöö
Uuritavad teadusteemad skandinavistika osakonnas:
- Skandinaavia keelte võrdlev uurimine
- Vanapõhja kultuur ja kirjandus
- Moodne Skandinaavia kirjandus
- Eesti ja Skandinaavia poliitilised ja kultuurisuhted läbi ajaloo
- Eesti ja Skandinaavia võrdlev folkloor
Lisaks õppetööle
Skandinavistika elu lahutamatu osa on ka erinevad skandinaaviateemalised kultuuriüritused ning muud ühised ettevõtmised, mis on suunatud nii üliõpilastele kui laiemale huviliste ringile (konverentsid, filmiõhtud, tähtpäevade tähistamised, kontserdid, jpm.)
Üliõpilased ja vilistlased skandinavistika osakonnas õppimisest
Pärast lõpetamist
Tänu omandatud laiapõhjalisele humanitaarharidusele ning süvendatud filoloogilistele erialateadmistele on lõpetanul sobiva ja meelepärase töö leidmiseks mitmeid võimalusi. Avatud on kõik tegevusalad, kus vajatakse üldisemat (keelte ja kultuuride) analüüsioskust ning spetsiifilisemalt mõne skandinaavia keele valdamist ja Skandinaavia ajaloo ja ühiskonna tundmist.
Skandinavistika endiseid tudengeid leiab nii ilukirjanduse kui erialatõlkide seast, samuti tõlkekabiinist Brüsselis. On võimalik töötada keeleõpetajana, aga ka erinevatel ametikohtadel saatkondades, ministeeriumides ning kultuuri- ja ärivallas laiemalt.
Pärast magistriõppe läbimist võib jätkata skandinaaviateemalist uurimistööd germaani-romaani filoloogia doktoriõppes.
Lisalugemist:
Skandinavistika osakond http://www.fl.ut.ee/nord/
Rootsi Suursaatkond
Kuninglik Norra Saatkond
Taani Suursaatkond
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Taani Kultuuri Instituut
Kontakt:
Skandinavistika osakond
Ülikooli 17, Tartu.
programmijuht Anu Laanemets
tel: 737 6251
e-post: anu [dot] laanemets [ät] ut [dot] ee
sekretär Ruth Laidmets
tel: 737 5212
e-post: ruth [dot] laidmets [ät] ut [dot] ee
Tutvu vastuvõtutingimustega