Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Psühholoogi, sotsioloogi ja sotsiaaltöötaja suhtumine kärbsesse piimaklaasis: Psühholoog uurib, mis kärbse niikaugele viis, et too piimaklaasi lendas. Sotsioloog võtab ka kärbse välja ja hakkab teda küsitlema: "Mitmes kord see on, kui piimaklaasis ujute, kas teil on mõni sõber, kes on ka piimaklaasis ujunud". Sotsiaaltöötaja laseb kärbsel veidi ujuda, et ta saaks janu täis juua, võtab ta siis välja, nendib: "Vaene kärbes, küll teil on raske elu!" ja söödab tal kõhu täis. (Allikas: http://cornerstuff.kolhoos.ee/stories/storyReader$108)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis saab ühisel õppekaval õppida nii sotsiaaltöö kui rehabilitatsiooni korralduse erialal, valides vastava õppesuuna kohe sisseastumisel.

Nii sotsiaaltöö kui rehabilitatsiooniteenus on suunatud teise inimese toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Kuigi varasem kogemus tuleb sotsiaaltöös kasuks, oodatakse sisseastujailt kõige enam õiget hoiakut abivajajate suhtes ning empaatiavõimet.

Õppetöö

Sotsiaaltöö- ja rehabilitatsioonivaldkond on väga lai ning baasharidus annab oskuse töötamiseks kõikide kliendigruppidega (lapsed, noored, eakad, puudega inimesed, kriminaalhooldusalused, vangid, kodutud, töötud).

Kõik õppijad saavad esmalt ülevaate sotsiaalteadustest ja peamistest majandusainetest, et õppida tundma ja analüüsima inimest ühiskonnas ja keskkonnas laiemalt, osata märgata ja analüüsida sotsiaalseid probleeme. Seejärel antakse õppureile alusteadmised sotsiaalkaitse korraldamise põhiküsimuste ja vormide, poliitika erinevate valdkondade ja institutsioonide kohta. Põhjaliku ettevalmistuse oma valitud erialal annavad erialaained ning valik- ja vabaained.

Esmakursuslastega käiakse tutvumas sotsiaalvaldkonna asutustega. Rakenduskõrghariduse õppekavast moodustab kolmandiku praktiline töö: praktikal organisatsioonides ollakse 14 nädalat ja praktikabaase on Eesti eri paigus ligikaudu 300.

Õpingud toimuvad nii auditoorselt kui ka iseseisvalt õppematerjalidega ja virtuaalkeskkonnas. Loengud vahelduvad seminaride ja praktikumidega.

Õpetavad oma ala tunnustatud spetsialistid:

Dotsent Marju Medar on osakonna juht, kelle peamised uurimis- ja õpetamisvaldkonnad on sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste korraldus, sotsiaalsuunitlusega fondide tegevuse analüüs, mittetulundussektori osutatavate teenuste analüüs, haridusvaldkonna probleemid ja tegevuse analüüs, omavalitsuse vastutus ja tegevus sotsiaalvaldkonnas, puudega ja erivajadustega inimeste problemaatika ning sotsiaalvaldkonna ettevõtlus.

Lektor Valter Parve õpetab sotsiaaltöö aluseid ja teooriat, kogukonnatöö meetodeid, juhendab ettevõtluspraktikat. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud kogukonnatöö, asendusperede ja koolikohustuse mittetäitmisega.

Lektor Dagmar Narusson õpetab grupitöö meetodeid sotsiaaltöös, rehabilitatsiooni aluseid ja eetikat, laste rehabilitatsiooni, sotsiaaltööd tervishoius ja rehabilitatsioonis.

Psühholoogia dotsent Tiiu Kamdron õpetab suhtlemispsühholoogiat ja inimese arengut. Tema peamine uurimisvaldkond on töömotivatsioon ja seda mõjutavad internaalsed ja eksternaalsed faktorid.

Lektor Kandela Õun õpetab statistikat ja andmetöötlust, majandusmatemaatikat. Projektijuht Liina Käär õpetab sotsioloogiat ning vabatahtliku sotsiaaltöö korraldust. Assistent Karin Kiis õpetab nõustamismeetodeid sotsiaaltöös, juhtumikorraldust, tõhusat ajakasutust ja juhendab klienditöö praktikat. Lektor Anne Rähn õpetab sotsiaalprojektide juhtimist ja rahastamist. Assistent ja programmijuht Anu Aunapuu õpetab hoolekande ja tervishoiu korraldust, lastekaitset, klienditöö meetodeid, teeb meeskonna- ja koostööoskuste treeninguid ning juhendab tutvumispraktikat. Lisaks õpetavad sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala õppeaineid mitmed praktikud: Tiia Püss, Anne Sepping, Aino Kiis jt.

Pärast lõpetamist

Lõpetajaid iseloomustab ühiskondlike protsesside, samuti ettevõtlus- ja hoolekandeasutuste teenuste osutamise ning juhtimise tundmine. Nad saavad ettevalmistuse töötamiseks teenuseid pakkuvas era-, avalikus- ja mittetulunduslikus ettevõttes spetsialiseerumisega sotsiaalvaldkonnale.

Sotsiaaltöötajate töökoormus on viimaste aastate jooksul kasvanud, uusi kliendigruppe on majanduslanguse tingimustes juurde tulnud.

Sotsiaaltöö korralduse eriala lõpetanud töötavad sotsiaaltöötajatena, sotsiaalasutuste juhtidena, spetsialistidena Sotsiaalministeeriumis, lastekaitsespetsialistidena, huvijuhtidena, noorsootöötajatena, sotsiaalpedagoogidena või kriminaalhooldusametnikena.

Rehabilitatsiooni suund lisandus erialale alles aastal 2011 ning esimesed lõpetajad tulevad aastal 2014. Rehabilitatsioonispetsialisti erialale spetsialiseerunu saab töötada rehabilitatsioonispetsialistina vastavas meeskonnas. Rehabilitatsioonispetsialiste oodatakse tööle muuhulgas õppeasutuste pedagoogidena, Sotsiaalkindlustusameti ametnikena ja Töötukassa juhtumikorraldajatena.

Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid nii Tartu Ülikooli magistriõppes kui ka teistes ülikoolides.