Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Kui soovid mõista ja analüüsida, kuidas ühiskond toimib, siis on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala parim valik.

Õppetöö

Tervikliku akadeemilise hariduse sotsiaaltöös ja sotsiaalpoliitikas annab vastava magistriõppekava läbimine. Magistriastmes arendatakse välja eriala spetsialisti jaoks vajalikud teadmised ja oskused. Võrreldes bakalaureuseastmega  annab magistrantuuri läbimine sügavamad teadmised ja erialakompetentsuse kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimismeetodites, õppetöö on suuremal määral rajatud erialateadmiste omandamisele süvitsi, suurem osakaal on seminaridel ja interaktiivsel õppel. Loe üliõpilaste muljeid.

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppes taotletakse laiapõhjalisust – see tähendab sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala mitmekülgset ja sügavat tundmist nii teoorias, uurimistöös kui praktikas. Teine oluline märksõna on kvalifikatsioon, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava läbinud spetsialistid on võimelised täitma juhi, ametniku ja uurija funktsioone, tegutsema kõrgel positsioonil sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö valdkonnas, on pädevad tegutsema keerulistes, riske täis olukordades ning vastama eriala standarditele.

Universaalse sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika pädevuse kõrval pakub õppekava magistrandile ka võimalust spetsialiseeruda ühele kitsamale valdkonnale või sihtrühmale (selleks peavad olema läbitud vastavad eeldusained). Spetsialiseerumissuunad on: sotsiaaltöö laste, noorte ja nende peredega; sotsiaalpoliitika analüüs; rehabilitatsioon; kriminaalhooldus. Spetsialiseerumine ei ole kohustuslik.

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppesse võivad astuda ka teiste erialade esindajad, kes oma bakalaureuseõpingute raames on omandanud vastava kõrvaleriala või kes on omandanud õppekavas määratletud eeldusained. Erinevate erialade kombineerimine annab võimaluse kujundada unikaalne teadmiste ja oskuste profiil: nt pärast majandusõpingute bakalaureuseastet saab jätkata sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õpingutega magistriõppes.

Õppetöö on tihedalt seotud instituudi uurimisprojektidega ning erialaaineid õpetavad vastava valdkonna tunnustatud spetsialistid-teadlased.

Teadustöö

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut on üheks olulisemaks sotsiaaluuringute keskuseks Eestis. Uurimisteemad on laiahaardelised alustades vaesuse ja sotsiaalse heaolu uuringutest kuni sugupoolteuuringuteni välja. Edukalt osaletakse paljudes rahvusvahelistes uurimisprojektides (nt EL 7. Raamprogrammi projekt FLOWS), instituut on ka Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti koordinaatoriks. Instituudi üheks tunnusmärgiks on eluteedeuuringud, mis said alguse 1960ndatel Mikk Titma juhtimisel. Tegemist on ainulaadsete uuringutega, kus jälgiti kahe sünnikohordi eluteid enam kui 40 aasta jooksul.

Koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega on analüüsitud erinevaid sotsiaalprobleeme ja hinnatud poliitilisi meetmeid (nt isade lapsehoolduspuhkuse kasutamine või noorte seksuaalse väärkohtlemise alaste kogemuste ja hoiakute uurimine Eestis, toimetulekutoetuse uuring,  teismeliste vägivallatõlgenduste uurimus, GLBT-inimeste uuring, perevägivalla uuring).

Loe uurimisteemadest põhjalikumalt:

Lisaks õppetööle

Selleks, et sotsiaalne elu õpingute kõrval unarusse ei jääks, on instituudis aastate jooksul kujunenud traditsiooniks mitmed üritused. Kindlasti ei saa ükski õppeaasta alata ilma rebaste tutvumisõhtuteta kohvikus Werner, kus värsked tudengid loovad oma esimesed kontaktid nii vanemate tudengite kui ka õppejõududega. Populaarseks ürituseks on kujunenud ka iga-aastane oksjon, kus kaubaks lähevad kõik vanad õppematerjalid ning panused varieeruvad omatehtud küpsetistest kuni mootorlennuki sõitudeni. Ürituste reas järgnevad veel rebaste ristimine, jõulupidu ning muud instituudisisesed üritused.

2011. aasta kevadel alustas tegevust ka Sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilaskogu (SHTÜK), mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ning on oluliseks koostööpartneriks nii teaduskonnale kui instituudile.

Sotsiaalteadusi õppivaid tudengeid koondab 2008. aastal loodud Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit (ESTÜL), mille eesmärgiks on koondada sotsiaalteadusi (kas pea- või kõrvalerialana) õppivaid üliõpilasi üle Eesti ning pakkuda neile enesearendamise võimalusi väljaspool akadeemilist keskkonda. ESTÜL-i iga-aastaseks suursündmuseks on sügiseti toimuv Ühiskonnateaduste Nädal.

Pärast lõpetamist

Juba bakalaureuseõpingute järel saab sotsiaaltöö spetsialist suunduda tööle valla- ja linnavalitsustesse, koolidesse ja lastekodudesse, haiglatesse ja hooldekodudesse, turvakodudesse ja varjupaikadesse, Eesti Kaitseväkke, vanglatesse jt organisatsioonidesse. Põnev on enese proovilepanek sotsiaalteenuseid pakkuvates või sotsiaalprogramme arendavates mittetulundusühingutes. Paljud meie tudengid ja lõpetanud on tegutsenud vabatahtlikena nii Eestis kui  maailma kriisipiirkondades.

Magistriastme lõpetanud on pädevad töötama paljudel sotsiaalse ja sotsiaalpoliitilise analüüsi ja sotsiaaltööga tegelevatel aladel vastavalt kutsenõuetele (nt lastekaitsespetsialistide, kriminaalhooldajate, sotsiaalala nõunikena jne). Tehes õppekava piires valikuid rõhuasetusega sotsiaaltöö või sotsiaalpoliitika erialasele suunale vastavad lõpetajad oma teadmiste ja oskuste poolest sotsiaaltöötaja kutsestandardi IV ja V astme nõuetele ning võivad töötada sotsiaalse ja sotsiaalpoliitilise analüüsi ja sotsiaaltööga tegelevatel aladel.

Magistriõppe läbimine loob aluse õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Lisalugemist:

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit

Kontakt

õppekorraldusspetsialist Virge Näkk
e-post: socio [ät] ut [dot] ee
http://www.sh.ut.ee/ssi

Tutvu vastuvõtutingimustega