AAA

Sotsioloogia

Kui soovid mõista ja analüüsida, kuidas ühiskond toimib, siis on sotsioloogia eriala parim valik.

Õppetöö

Tervikliku akadeemilise hariduse sotsioloogias annab vastava magistriõppekava läbimine. Magistriastmes arendatakse välja eriala spetsialisti jaoks vajalikud teadmised ja oskused. Võrreldes bakalaureuseastmega annab magistrantuuri läbimine sügavamad teadmised ja erialakompetentsuse kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimismeetodites, õppetöö on suuremal määral rajatud erialateadmiste omandamisele süvitsi, suurem osakaal on seminaridel ja interaktiivsel õppel.  Loe üliõpilaste muljeid.

Sotsioloogia magistriõpe põhineb kolmel sambal: erinevaid sotsiaalteooriaid käsitlevad ained, sotsiaalteaduste metodoloogia ja meetodid ning sotsioloogia valdkondi tutvustavad ained, nt perekonnauuringud, hälbekäitumise sotsioloogia, sotsiaalne stratifikatsioon. Sotsioloogia magistriõpingutes on sotsioloogi pädevuse saavutamiseks olulisel kohal lõputöö. Tutvu sotsioloogia eriala magistritööde teemadega.

Õppetöö on tihedalt seotud instituudi uurimisprojektidega ning erialaaineid õpetavad vastava valdkonna tunnustatud spetsialistid-teadlased.

Sotsioloogia magistriõppesse võivad astuda ka teiste erialade esindajad, kes oma bakalaureuseõpingute raames on omandanud vastava kõrvaleriala või kes on omandanud õppekavas määratletud eeldusained. Erinevate erialade kombineerimine annab võimaluse kujundada unikaalne teadmiste ja oskuste profiil: nt pärast majandusõpingute bakalaureuseastet saab jätkata sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õpingutega magistriõppes.

Teadustöö

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut on üheks olulisemaks sotsiaaluuringute keskuseks Eestis. Uurimisteemad on laiahaardelised alustades vaesuse ja sotsiaalse heaolu uuringutest kuni sugupoolteuuringuteni välja. Edukalt osaletakse paljudes rahvusvahelistes uurimisprojektides (nt EL 7. Raamprogrammi projekt FLOWS), instituut on ka Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti koordinaatoriks. Instituudi üheks tunnusmärgiks on eluteedeuuringud, mis said alguse 1960ndatel Mikk Titma juhtimisel. Tegemist on ainulaadsete uuringutega, kus jälgiti kahe sünnikohordi eluteid enam kui 40 aasta jooksul.

Koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega on analüüsitud erinevaid sotsiaalprobleeme ja hinnatud poliitilisi meetmeid (nt isade lapsehoolduspuhkuse kasutamine või noorte seksuaalse väärkohtlemise alaste kogemuste ja hoiakute uurimine Eestis, toimetulekutoetuse uuring,  teismeliste vägivallatõlgenduste uurimus, GLBT-inimeste uuring, perevägivalla uuring).

Loe uurimisteemadest põhjalikumalt.

Lisaks õppetööle

Selleks, et sotsiaalne elu õpingute kõrval unarusse ei jääks, on instituudis aastate jooksul kujunenud traditsiooniks mitmed üritused. Kindlasti ei saa ükski õppeaasta alata ilma rebaste tutvumisõhtuteta kohvikus Werner, kus värsked tudengid loovad oma esimesed kontaktid nii vanemate tudengite kui ka õppejõududega. Populaarseks ürituseks on kujunenud ka iga-aastane oksjon, kus kaubaks lähevad kõik vanad õppematerjalid ning panused varieeruvad omatehtud küpsetistest kuni mootorlennuki sõitudeni. Ürituste reas järgnevad veel rebaste ristimine, jõulupidu ning muud instituudisisesed üritused.

2011. aasta kevadel alustas tegevust ka Sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilaskogu (SHTÜK), mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ning on oluliseks koostööpartneriks nii teadukonnale kui instituudile.

Sotsiaalteadusi õppivaid tudengeid koondab 2008. aastal loodud Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit (ESTÜL), mille eesmärgiks on koondada sotsiaalteadusi (kas pea-või kõrvalerialana) õppivaid üliõpilasi üle Eesti ning pakkuda neile enesearendamise võimalusi väljaspool akadeemilist keskkonda. ESTÜL-i iga-aastaseks suursündmuseks on sügiseti toimuv Ühiskonnateaduste Nädal.

Pärast lõpetamist

Pädevaks spetsialistiks sotsioloogias saadaksegi magistriõppe läbimise järel ja see võimaldab töötada paljudel ametialadel, kus on kasu sotsioloogilisest vaatenurgast: riigi- ja omavalitsusasutuste vanem- ja juhtivametnikena, sotsiaalala nõunikena, sotsiaaluuringute korraldajatena, sotsiaalala analüütikutena nii riigiasutustes kui ka erafirmades, uurivate ajakirjanikena jne.

Sotsioloogiat saab  magistriõpingute järel õppida veel ka doktoriõppes.

Lisalugemist:

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit

Kontakt

õppekorraldusspetsialist Virge Näkk
e-post: socio [ät] ut [dot] ee
http://www.sh.ut.ee/ssi

Tutvu vastuvõtutingimustega