Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Kui soovid mõista ja analüüsida, kuidas ühiskond toimib ning soovid kaasa aidata parema ühiskonna ülesehitamises, siis on sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala parim valik.

Õppetöö

Õppides sotsioloogiat, sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat bakalaureusetasemel, saavad tulevased sotsioloogid, sotsiaaltöötajad ja sotsiaalpoliitikud laiapõhjalise sotsiaalteadusliku alushariduse ja olulisemad teadmised valitud erialal.

Õpingud algavad sissejuhatavate ainetega erinevatest sotsiaalteadustest (majandus, psühholoogia, riigiteadused, sotsioloogia jne), hiljem muutuvad õpingud erialakesksemaks. Edasistes õpingutes on võimalik valida kahe erialasuuna (peaeriala) vahel. Lisaks peaerialale saab omandada kõrvaleriala, mille võib valida nii sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava seest (nt. õppida sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika peaeriala kõrval sotsioloogiat) või teistest õppekavadest. Teistest õppekavadest valitud populaarsemateks kõrvalerialadeks on psühholoogia, riigiteadused, ajakirjandus ja kommunikatsioon, õigus- ja majandusteadus. 

Sotsioloogiat peaerialana õppivad tudengid saavad ülevaate erinevatest sotsiaalteooriatest, ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja inimese elust ühiskonna liikmena, mis on vajalikud ühiskonna ja inimkäitumise sügavamaks mõistmiseks. Olulist rõhku pööratakse andmeanalüüsi erinevate meetodite õpetamisele, mis loob  eeldused sotsioloogiliste uurimuste iseseisvaks läbiviimiseks ja tulemuste analüüsimiseks. Erialaainetes saab üliõpilane teoreetilisi ja praktilisi teadmisi erinevatest ühiskondlikest gruppidest (sotsiaalne diferentseerumine ja stratifikatsioon) ja institutsioonidest ning sotsioloogia harudest – haridus- ja noorsoosotsioloogia, avaliku arvamuse ja turu-uuringute sotsioloogia, töö- ja tööturusotsioloogia, perekonnasotsioloogia, religioonisotsioloogia jne.  Õpingute vältel on õppeainetes olulisel kohal side tegelike sotsioloogiliste uurimustega ning motiveeritumad üliõpilased saavad oma juhendajate-õppejõudude käe all osaleda ka juba reaalsetes uurimisprojektides.

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suuna valinud üliõpilane saab teadmisi ning oskusi, mille abil välja töötada sotsiaalpoliitilisi otsuseid ja analüüsida nende mõju, aga ka saavutada otseseid muutusi ühiskonnas, inimsuhetes ja inimeste heaolus. Sotsiaaltöö erialaained annavad teoreetilisi teadmisi sotsiaaltöö olemuse, missiooni, ülesannete kohta, aga ka oskusi ja eetilisi põhimõtteid, et professionaalselt toetada abivajajaid ning ellu viia ennetusprogramme. Õppida saab sotsiaaltööd laste ja noortega, perekondadega, üksikkliendiga, lastekaitsetööd, tervishoiusotsiaaltööd ja kriminaalhooldustööd, kogukonnatööd, vabatahtlike kaasamist jms. Omandada saab ka nõustamise alaseid teadmisi ja oskusi. Sotsiaalpoliitika erialaained annavad teadmisi ühiskonna heaolust ja selle kindlustamise põhimõtetest ning õpetavad kujundama ja analüüsima sotsiaalpoliitilisi otsuseid.

Mõlemal erialasuunal koosneb õppetöö loengutest, seminaridest, praktikumidest, kirjalikest töödest, kirjanduse lugemisest, iseseisvast tööst ning järjest enam ka e-õppest. Loe üliõpilaste muljeid.

Õppetöö on tihedalt seotud instituudi uurimisprojektidega ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialaaineid õpetavad vastava valdkonna tunnustatud spetsialistid-teadlased. Tutvu lähemalt nii sotsioloogia eriala kui sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala õppejõududega.

Mõlemal õppesuunal toimub erialane lühipraktika. Erinevate üliõpilasvahetuse programmide raames saavad tudengid soovi korral õppida 1-2 semestrit välismaal. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudil on Erasmuse partnerluslepingud enam kui 30 välisülikooliga.

Bakalaureuseõppe lõpetaja saab omandatud teadmisi ja oskusi kõige paremini demonstreerida instituudi õppejõudude juhendamisel kirjutatud bakalaureusetöös. Bakalaureusetöö teemad katavad suure osa Eesti ühiskonna arengu olulistest valdkondadest ning sotsiaalsetest probleemidest. Tutvu lõputööde teemadega (link).

Teadustöö

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut on üheks olulisemaks sotsiaaluuringute keskuseks Eestis. Uurimisteemad on laiahaardelised alustades vaesuse ja sotsiaalse heaolu uuringutest kuni sugupoolteuuringuteni välja. Edukalt osaletakse paljudes rahvusvahelistes uurimisprojektides (nt EL 7. Raamprogrammi projekt FLOWS), instituut on ka Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti koordinaatoriks. Instituudi üheks tunnusmärgiks on eluteedeuuringud, mis said alguse 1960ndatel Mikk Titma juhtimisel. Tegemist on ainulaadsete uuringutega, kus jälgiti kahe sünnikohordi eluteid enam kui 40 aasta jooksul.

Koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega on analüüsitud erinevaid sotsiaalprobleeme ja hinnatud poliitilisi meetmeid (nt isade lapsehoolduspuhkuse kasutamine või noorte seksuaalse väärkohtlemise alaste kogemuste ja hoiakute uurimine Eestis, toimetulekutoetuse uuring,  teismeliste vägivallatõlgenduste uurimus, GLBT-inimeste uuring, perevägivalla uuring).

Loe uurimisteemadest põhjalikumalt.

Lisaks õppetööle

Selleks, et sotsiaalne elu õpingute kõrval unarusse ei jääks, on instituudis aastate jooksul kujunenud traditsiooniks mitmed üritused. Kindlasti ei saa ükski õppeaasta alata ilma rebaste tutvumisõhtuteta kohvikus Werner, kus värsked tudengid loovad oma esimesed kontaktid nii vanemate tudengite kui ka õppejõududega. Populaarseks ürituseks on kujunenud ka iga-aastane oksjon, kus kaubaks lähevad kõik vanad õppematerjalid ning panused varieeruvad omatehtud küpsetistest kuni mootorlennuki sõitudeni. Ürituste reas järgnevad veel rebaste ristimine, jõulupidu ning muud instituudisisesed üritused.

2011. aasta kevadel alustas tegevust ka Sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilaskogu (SHTÜK), mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ning on oluliseks koostööpartneriks nii teadukonnale kui instituudile.

Sotsiaalteadusi õppivaid tudengeid koondab 2008. aastal loodud Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit (ESTÜL), mille eesmärgiks on koondada sotsiaalteadusi (kas pea-või kõrvalerialana) õppivaid üliõpilasi üle Eesti ning pakkuda neile enesearendamise võimalusi väljaspool akadeemilist keskkonda. ESTÜL-i iga-aastaseks suursündmuseks on sügiseti toimuv Ühiskonnateaduste Nädal.

Pärast lõpetamist

Nagu juba mainitud, on pärast bakalaureuseõpinguid soovitatav jätkata haridusteed magistriõppes. Lisaks sotsioloogiale või sotsiaaltööle ja sotsiaalpoliitikale on võimalik ka mõne teise eriala valik, mille alushariduseks sobib bakalaureuseõppes kõrvalerialana omandatu.  Sotsioloogiat saab  magistriõpingute järel õppida veel ka doktoriõppes.

Sotsioloogia bakalaureuseõppes saadav haridus võimaldab lõpetanul töötada ametikohal, kus on vajalik esmane sotsiaalsete protsesside mõistmine ja analüüsioskus.

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialasuuna lõpetajad võivad asuda tööle nii avalikus kui erasektoris. Sotsiaaltöö spetsialiste vajavad valla- ja linnavalitsused, koolid ja lastekodud, haiglad ja hooldekodud, turvakodud ja varjupaigad, Eesti Kaitsevägi, vanglad jt organisatsioonid. Põnev on enese proovilepanek sotsiaalteenuseid pakkuvates või sotsiaalprogramme arendavates mittetulundusühingutes. Paljud meie tudengid ja lõpetanud on tegutsenud vabatahtlikena nii Eestis kui  maailma kriisipiirkondades.

Lisalugemist:

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

Eesti Sotsiaalteaduste Üliõpilaste Liit

Kontakt:

õppekorraldusspetsialist Virge Näkk
e-post: socio [ät] ut [dot] ee
http://www.sh.ut.ee/ssi

Tutvu vastuvõtutingimustega