Tõlkeõpetus
Nii tõlgi kui tõlkija roll on vahendada infot ühest keelest teise. Siiski on need erinevad erialad, mis nõuavad erinevaid isikuomadusi: tõlk tõlgib suuliselt ja tõlkija kirjalikult.
Tõlgilt nõutakse lisaks suurepärasele keeleoskusele laia silmaringi, kiiret reageerimisvõimet, kõrget stressitaluvust ja väga head suhtlemisoskust. Tõlkijale on aga oluline oskus süüvida detailidesse, kannatlikkus, võime eneses kahelda ja kõike kontrollida.
Õppetöö
Tõlkeõpetuse õppekavale sisseastujad spetsialiseeruvad kohe suulise või kirjaliku tõlke erialale, sooritades erinevad sisseastumiseksamid. Mõlema eriala üliõpilased saavad valikainena õppida ka mõningaid teise suuna aineid.
Tõlkeõpetuse magistriõppesse tulevad õppima väga hea võõrkeele (kirjalikus tõlkes inglise, saksa või prantsuse, suulises tõlkes inglise, saksa või vene) ja eesti keele oskusega inimesed, kellel on vähemalt bakalaureusetaseme haridus. Lisaks võõrkeelte erialadele tullakse õppima ka mujalt – näiteks arvutiõpetuse, bioloogia, usuteaduse ja viiulimängu erialalt. Kasuks tuleb hea suhtlemisoskus, koostöövõime ja arvutioskus.
Suure osa õppetööst moodustavad seminarid, kus omandatakse praktilisi tõlkeoskusi. Selles avatud töövormis toimub palju arutelusid ja antakse tagasisidet üliõpilaste tööle. Kirjaliku tõlke erialal õpitakse ka tõlkijale vajalikke arvutiprogramme. Lisaks sellele on õppekavas rida aineid, mis laiendavad tõlgi või tõlkija silmaringi ning on toeks erialaoskuste omandamisel. Kõik üliõpilased peavad läbima tõlkepraktika, kus võimaluse korral võetakse arvesse varasemat töökogemust. Õpingutes on oluline osa kodutöödel, mille tähtaegadest kinnipidamine arendab ka ajaplaneerimise oskust.
Pärast lõpetamist
Tõlkeõpetuse õppekava annab lõpetajale praktilised oskused ja konkreetse ameti.
Õppekava lõpetajad töötavad väga mitmetel elualadel, mis nõuavad head analüüsivõimet, head keeleoskust, kõrget kultuurikompetentsi ning meeskonnatöö oskusi. Nad on leidnud endale töö tõlkebüroodes, kirjastustes, ministeeriumides, saatkondades, EL institutsioonides (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament) ja mujal.
Tudengite arvamused õppetööst ja erialast:
„Nende jaoks, keda tõlge huvitab, on ained väga huvitavad ja kasulikud.“
„Kindlasti tulla. Miks? Sest see on Eesti üks parimaid koole. Õppejõud on väga toredad (mõne üksiku erandiga), on mõistev suhtumine. Palju võimalusi (pidevalt uued tööpakkumised listi kaudu).“
„Kindlasti tasub tõlkeõpetust õppima tulla, sest nähes mitmete vabakutseliste ja niisama keeleoskajate taset, siis tihti on üpris hämmastav, kui parema tõlke haridusega tõlkija valmis teeb.“
„Saab hea praktika. Teadmised erinevatest tõlketeooriatest, tutvused, soovitajad tulevastele ametikohtadele, tõlkeprogrammide kasutamise oskuse.“
„Kui inimesel on soov teha karjääri ka väljaspool Eestit, siis tõlkemagistri kraad on selleks üks võimalus. Tänu Euroopa Liidule on suurenenud vajadus tõlkijate järele.“
„Olen reaalselt tõlketöö käigus tunnetanud, et õpingutest on palju kasu olnud nii terminoloogia tundmise kui ka infoallikate parema kasutamise oskuse osas. Ka on olnud piisavalt võimalusi teiste keelte õppimiseks.“
„Õppe käigus kinnistuvad nii keeleteadmised, avaneb üldine silmaring kui ka oskus tähelepanu pöörata just tõlkimisega seotud nüanssidele. See kehtib nii filoloogilise haridusega inimestele kui ka inimestele teistelt erialadelt.“
„Paljud tõlkebürood eelistavad tõlkemagistri kraadiga lõpetajaid.“
„Tõlkeõpetuse õppekava on ülimalt praktiline. Alates üldainetest kuni konkreetsete tõlkeseminarideni panustab see tõlkija elukutseks vajalike ja kesksete teadmiste ja omaduste arendamisse ja omandamisse.“
„Lisaks meie õppejõududele osalevad õppetöös külalislektorid teistest Euroopa ülikoolidest ja EL institutsioonidest, samuti tõlkebüroode töötajad, kogenud tõlgid ja tõlkijad jt.“
„Lisaks õppetööle ja praktilisele tõlketegevusele osalevad õppejõud ka rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, tegelevad uurimistööga ja avaldavad teadusartikleid.“
Kontakt:
Filosoofiateaduskonna dekanaat
tel: 737 5341
e-post: filos [ät] ut [dot] ee