Turismi- ja hotelliettevõtlus

Turism on paljudes riikides oluline majanduse alustugi ning sektoritest üks suurimaid tööandjaid. Nii on see ka Eestis. Turismivaldkonnas töötada on põnev ning karjäärivõimalusi on rohkesti. Samas on see valdkond mitmetahuline ning edu saavutamiseks on vajalik väga hea erialane haridus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži vilistlaste tubli tegevus turismialast kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel on nende väga head ametialast ettevalmistust tõestanud.

Eesti vanim turismivaldkonna kõrghariduse õppekava – Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse rakenduskõrghariduse programm – ootab õppima tulevasi turismispetsialiste ja -juhte. Õppekava ja -vormid sobivad nii äsja gümnaasiumi lõpetanuile kui ka neile, kes on juba täna valdkonnas aktiivselt tegevad.

Õpingute käigus pööratakse suurt tähelepanu turismitöös oluliste üldpädevuste arendamisele. Kliendikeskne mõttelaad, teenindusvalmidus, analüüsivõime, aga ka probleemide lahendamise, meeskonnatöö, võõrkeelte ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused on vaid mõned näited neist. Üliõpilased alustavad õpinguid sotsiaal- ja majandusteaduste ning turismimajanduse alusteadmiste omandamisest, järgneb keskendumine erialale ja valitud spetsialiseerumissuunale. Olulise osa õppeajast moodustab praktika. Õppekavasse mahuvad ka valik- ja vabaained. Õpingud lõpevad lõputöö kaitsmisega.

Õppesuundi on kolm:

Majutusettevõtte juhtimise suuna kasuks otsustanud üliõpilased õpivad põhjalikult tundma majutusasutuste teenuste ja toodete arendamist, tööprotsesse ja juhtimise korraldust.
Turismisihtkoha juhtimise suunal omandatakse head teadmised ja oskused avaliku sektori ja mittetulundusühingute arendustööks, avalike teenuste planeerimiseks ning sihtkoha strateegiliseks korralduseks.
Spaajuhtimise suund võimaldab tundma õppida kuurortide kujunemislugu, omandada põhjalikud teadmised spaade töökorraldusest, juhtimisest, teenuste ja toodete arendamisest ning spaaprotseduuride ja -hoolitsuste mõjust inimese tervisele.

Turismi- ja hotelliettevõtluse eriala põhiõppejõududeks on Tartu Ülikooli tunnustatud lektorid ja dotsendid. Lisaks kolledži õppejõududele õpetavad õppekaval nii välisriikide kui ka teiste Eesti kõrgkoolide kõrgelt hinnatud õppejõud. Õppetööle lisavad praktilist väärtust õppetöö läbiviimisse kaasatud kogenud turismieksperdid ja -ettevõtjad. Õppijail on mitmekülgsed võimalused praktika sooritamiseks, enesearendamiseks, teadus- ja uurimistööks Eestis ja välisriikides. Samuti on üliõpilastel võimalus osaleda sündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises. Õppekava läbimine annab laiapõhjalised majandusalased teadmised ning erialased oskused edu saavutamiseks karjääriredelil, samuti hea aluse õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Õpingud toimuvad nii auditoorselt (loengud, seminarid ja praktikumid) kui ka iseseisvalt (õppematerjalide läbitöötamine, kodutööde ettevalmistamine, õpe virtuaalkeskkonnas, õppepraktika jne). Turismi- ja hotelliettevõtluse erialal on võimalik õppida nii statsionaarses õppevormis kui avatud ülikoolis kaugõppe vormis. Päevaõppes on nominaalne õppeaeg 3 aastat. Kaugõppes on õpingud kavandatud neljale aastale, õppetöö toimub kord kuus nädalalõppudel (neljapäev-pühapäev).

Lisaks õppetööle

Suvepealinnas Pärnus elatakse põnevat tudengielu talvelgi. Õppeaasta olulisemateks sündmusteks on rebaste nädal septembris, kogu kolledžipere jõululõuna ja sellele järgnev jõulukarneval detsembris ning kolledži tudengite korraldatavad üle-eestilised tudengite talvepäevad veebruaris.

Vaba aega sisustavad tudengiteater, võrkpalli- ja korvpalli- ning tantsutrennid, ühised õhtuveetmised Pärnu meelelahutusasutustes või lõõgastav puhkus linna rohkearvulistes spaades.

Pärnu kolledžis tegutseb aktiivselt ka rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon AIESEC.

Pärast lõpetamist

TÜ Pärnu kolledži lõpetajad leiavad rakendust nii eraettevõtluses kui avalikus sektoris. Kolledžis omandatud hoiakud, teadmised ja praktilised oskused aitavad meie lõpetajatel edukalt hakkama saada ka rahvusvahelisel tööturul. Tööd võib leida näiteks turismispetsialistina, sihtkoha arendajana, turismiettevõtte teenindus-, turundus- või vastuvõtujuhina, reisikonsultandi või reisiesindajana, giidina, sündmuste korraldajana jne.

Turismialaseid õpinguid saab Pärnu kolledžis jätkata kolmel magistriõppekaval: heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (ingliskeelne), turismigeograafia ning teenuste disain ja juhtimine.

Samuti võib õppima asuda teistesse huvipakkuvatesse kõrgkoolidesse nii Eestis kui välismaal.

Loe vilistlaste arvamusi:

Karin Maandi, Continuum Group OÜ projektijuht (vilistlane 2010)

"TÜ Pärnu kolledži turismiõppe üks suurimaid eeliseid on kindlasti õpingute praktiline pool. Praktika käigus õpib palju ja üliõpilasel on võimalik paralleelselt hariduse omandamisega saada märkimisväärne töökogemus, mis on suureks konkurentsieeliseks erinevatele ametikohtadele kandideerimisel. Hindan kolledžis omandatud turismiharidust väga kõrgelt ning rakendan saadud teadmisi pidevalt oma igapäevatöös – turismiatraktsioonide arendustegevuses. Tahaksin eriti rõhutada seda, et kolledži turismihariduse õppekava on väga hästi üles ehitatud ning ühtegi õppeainet ei tasuks alahinnata. Kolledžit meenutan tänini kui kohta, kuhu oled alati oodatud, kus sind märgatakse ja abistatakse ning kus on võimalik saada tugev teadmistepagas oma ala spetsialistiks arenemiseks. Palju õnne ja soojust kolledžile edaspidiseks!"

Kadi Elmeste, Vihula mõisa hotellijuht (vilistlane 2003)

"Väga suureks plussiks pean kolledži avatud ülikooli õppevormi puhul seda, et minu kursusekaaslasteks olid suurte kogemustega turismiasjalised, kes loengutes lahkesti rääkisid oma töistest tegemistest ja väljakutsetest, mida ühiselt loengutes analüüsisime. Kuna enne kolledžisse õppima asumist ei olnud ma varem turismivaldkonnas tegutsenud, siis olid loengutes tekkinud arutelud oluliseks osaks teadmiste omandamisel. Pärast kolledžit läksin Tartusse turunduse magistriõppesse ja asusin Pärnus tööle Victoria hotelli müügi-ja turundusjuhina, mõned aastad hiljem Sagadi mõisa hotelljuhina. Kolledžis õppides pidasin kooli üheks tugevuseks just seda, et lektoriteks olid suurte praktiliste kogemustega asjatundjad, kes oskasid tõmmata paralleele teooria ja praktika vahel. Seetõttu hindasingi väga kõrgelt seda, kui aastaid pärast kooli lõpetamist kutsuti mind taas kolledžisse, nüüd juba ise uutele tudengitele oma kogemusi jagama."

Tõiv Jõul, Pärnu linnavalitsuse turismi vanemspetsialist (vilistlane 2005)

"Turismiga on seotud väga erinevad valdkonnad, see on saanud mulle veelgi enam selgeks pärast kooli lõpetamist, tegeledes sihtkoha arendus- ja turundustööga. Kolledž andis mulle väga hea baasi, mis aitab luua seoseid õiges taustsüsteemis. Suurepärane linn ja kool, lahedad tudengiüritused, ja mis kõige olulisem, tänu kolledžile olen tutvunud toredate inimestega ning leidnud väga head sõbrad."

Eda Veeroja, Mooska talu perenaine, Võrumaa kutsehariduskeskuse õpetaja (vilistlane 2003)

"Kolledžisse õppima asudes olin varem töötanud reisibüroos ning tol hetkel olin hotellijuht. Mul ei olnud erialast turismiharidust ja seepärast kolledžisse tulingi. Võin öelda, et ettevõtluses töötanud inimese jaoks oli akadeemiline õhkkond hea vaheldus. Omaette väärtus on loomulikult Pärnu kolledži raamatukogu. Ka Pärnu linn sai sel ajal mulle sõbraks ühes oma kultuuri- ja turismiasutustega. Täna hindan ettevõtjana kõige enam seda õppejõudude ja kaastudengite võrgustikku, mis Pärnu kolledžis õppides tekkis. Teadmised ununevad ja muutuvad, aga võrgustik ja kontaktid säilivad. Oma kursuse inimestega hoiame siiani ühendust erialase nõu saamiseks ja juhtimisalase info vahetamiseks."