AAA

Otsinguvorm

Usuteadus

STUDIUM THEOLOGIAE  Usu või ära usu!

Usuteadus põimib erinevaid distsipliine ja vaatepunkte, et mõista, kirjeldada ja kriitiliselt hinnata religioossete-maailmavaateliste veendumuste rolli ja avaldumist kõikjal – nende olulisust eluorientiirina indiviididele, kogukondadele, ühiskondadele, kultuuridele.

Usuteaduskonnas õpitakse vaatlema maailma teoloogi seisukohast. Kuidas saab usk alguse, kuidas see kujundab inimeste isiklikku elu, ühiskonda, maailma tervikuna? Kuidas suhestub kristlik usk teiste religioonide, teaduse, filosoofia,  kunsti, poliitika, majandusega? Usku ei õpita tundma mitte ainult kui ajaloolist ja olevikulist tõsiasja, vaid küsitakse ka kriitiliselt selle tõe ja õigustatuse kohta.

Usuteaduse õppimine annab võimaluse tundma õppida ka iseend, sest tegeletakse ju tõe ja elu tähenduse küsimustega.

Õppetöö

Tartu Ülikooli usuteaduskond loodi koos ülikooliga aastal 1632, nii on see kaasvastutaja universitase kõrgete ideaalide edasiandmise eest Eestis. Teaduskonnas on esindatud kõik usuteaduse klassikalised valdkonnad: Vana Testamendi teadus, Uue Testamendi teadus, kirikulugu, süstemaatiline usuteadus, praktiline usuteadus (k.a religioonipedagoogika). Lisaks on Tartus pikk traditsioon võrdleval usuteadusel. Teaduskonna traditsiooniline raskuspunkt on olnud protestantliku teoloogia uurimisel ja õppimisel.

Usuteaduskonnas teostatavad religiooniuuringud ning õppe- ja teadustöö läbiviimine ülikooli kontekstis toovad kaasa võimaluse teoloogiaõpingute käigus suhestuda nii teistsuguste lähenemistega religioonile kui teiste erialade ning elu- ja teadusvaldkondadega.

Kui usuteaduse bakalaureuseõppes omandatakse laiapõhjaline usuteaduslik alusharidus, siis usuteaduse spetsialistiks saadakse magistriõppes, valida võib kas usuteaduse või religioonipedagoogika eriala. Magistriõppes saadakse süvendatud teadmised usuteaduse arengusuundadest, aktuaalsetest probleemidest ja rakendusvõimalustest ning valitud uurimisvaldkonnast. Magistriõppe lõpetanu tunneb ära religioossete veendumuste avaldumise inimese ja ühiskonna elus, ta orienteerub religioonide avaldumiskujude paljususes ning suudab ühiskonnas religiooni tõlgendamise kaudu suhestada maailmavaateid ja neist tulenevaid eluviise jm. Usuteaduse magistriõppekava raames on mitmesuguseid valikuvõimalusi, et kujundada õpingud iseenda huvidele ja eesmärkidele vastavaks.

Usuteaduskond on ainus koht Eestis, kus on võimalik omandada terviklik akadeemiline teoloogiaharidus ning jätkata õpinguid doktorantuuris usuteaduse või religiooniantropoloogia erialal; igal aastal kaitstakse märkimisväärne arv doktoriväitekirju. See on tuntud oma kõrgetasemelise teadustegevuse, rohkete rahvusvaheliste konverentside ja ka külalisõppejõudude poolest. Õppejõudude hulgas on mitmete kirikute vaimulikke ning teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.

Usuteaduskond on TÜ kõige väiksem teaduskond ning annab sellisena üliõpilastele, õppejõududele ja dekanaadi töötajatele suurepärase võimaluse üksteise paremaks tundmaõppimiseks ja lähemaks suhtlemiseks. Teaduskond paikneb ülikooli ajaloolises kuue sambaga peahoones Tartu südames. Pidevalt täiendatav usuteaduslik raamatukogu (sh suurim ingliskeelse teoloogilise kirjanduse ja rahvusvaheliste ajakirjade valik Eestis) asub TÜ teadusraamatukogus. Üliõpilastel on häid võimalusi täiendada end üliõpilasvahetuse ja stipendiumiprogrammide raames teiste maade, iseäranis Saksamaa ülikoolides.

Üliõpilased ja vilistlased teoloogiaõpingutest

Margus Vaher, üliõpilane, laulja

„Minu jaoks on teoloogia alati olnud humanitaarteaduste kuningas. Õppekava kätkeb endas kõiki vanu kultuurkeeli, õpetust eetikast, erinevaid filosoofiaid ning kultuurilugusid. Seda omandades olen enda jaoks avastanud senitundmatu dimensiooni, mis justkui eemaldaks kohati katte iidsetelt tarkustelt, mis eri usundite pühakirjadest salamisi läbi kumab ja tavapilgule tihti märkamatuks jääb.

Mul on au olla osa teaduskonnast, mis ei paku lõplikke tõdesid ning valmis mõeldud vastuseid, vaid pigem teed, kuidas nendeni ise jõuda.“

Ringo Ringvee, õppejõud, teoloogiadoktor, DJ 

„Põhjuseid, miks usuteaduskonnas õppida tasuks, on tegelikult mitmeid. Üheks põhjuseks võib olla näiteks huvi muistsete maailmade ja inimeste vastu, kellest on tänasesse maailma jõudnud üksnes kauge kaja. Ühtlasi võib usuteaduskonda tulla soovist paremini mõista meie kaasaegset maailma, kus samuti on oma koht religioonil ja usul. /…/

Mis on aga peamine – usuteaduskonnast saadud teadmisi on tegelikult võimalik rakendada väga erinevates kontekstides ja olukordades, sõltumata sellest, kas ja mida sa ise usud või ei usu.“

Pärast lõpetamist

Usuteaduskonnast saab teoreetilise ettevalmistuse tööks vaimulikuna, kuid sellesse ametisse astumine eeldab ka konfessionaalset-praktilist õpet vastavas õppeasutuses. Lisaks kogudustele on vaimulikel põnevad ja olulised tööväljad kaplanina kaitseväes, vanglates ja politseis.

Läbides usuteaduse magistriõppes religioonipedagoogika erialal õpetajakoolituse, saab töötada koolis usundiõpetuse õpetajana.

Teoloogia kombineerib teadmisi ja oskusi ajaloost, lingvistikast, sotsioloogiast, psühholoogiast, filosoofiast jm,  seega on teaduskonna lõpetanutel hea ja laiapõhjaline humanitaarharidus, mis võimaldab tegutseda mitmesugustes ametites. Usuteaduskonnas õppinuid töötab muuhulgas tõlkijate ja toimetajate, diplomaatide ja valitsusametnike, äri- ja personalijuhtide, pangandus- ja infotehnoloogiaspetsialistide, telereporterite ja ajakirjanikena.

Lisalugemist:


Kontakt

Usuteaduskond
dekanaadi juhataja Kairi Ots
tel: 737 5300
e-post: inta [dot] oopik [ät] ut [dot] ee
www.us.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega

 

Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS): 
2013/2014