Vene ja slaavi filoloogia
Tartu Ülikool kuulub maailmanimega slavistikakeskuste hulka. Slavistika erialal saab omandada vähemalt kaks slaavi keelt (vene ja poola või tšehhi keel), tutvuda slaavi rahvaste kirjanduse, kultuuri ja ajalooga ning kaasaegse slaavi maailmaga.
Õppetöö
Vene ja slaavi filoloogiat õpetatakse Tartu Ülikoolis juba 1803. aastast. Siin on Tartu-Moskva filoloogia ja semiootika koolkonna häll, mille rajas professor Juri Lotman. Täna töötab osakonnas ligi kakskümmend õppejõudu ja teadurit.
Õppesuundadeks on vene filoloogia, tšehhi filoloogia ja poola filoloogia ning õppetöö toimub eesti, vene ning tšehhi või poola keeles. Keeleteaduse ainetes õpitakse näiteks vene keele ajalugu, tänapäeva vene keelt ja vene keele varieerumist, aga ka Peipsiäärsete vanausuliste keelt ja kultuuri. Kirjandusteaduse ained ulatuvad kirjandusteooria alustest ja ilukirjandusliku teksti analüüsist vene kirjanduse poeetikani ning tõlkeni. Slavistika õppimine annab ülevaate muuhulgas slaavi mikrokeeltest ja viib kurssi tänapäeva slaavi maailma ja kultuuriga.
Lisaks võivad üliõpilased valida kõrvalerialaks kolmanda slaavi keele või leida kõrvaleriala mõnest teisest Tartu Ülikooli õppekavast, sageli eelistatakse näiteks hispaania või rootsi keelt. Vene keelt võõrkeelena õppima asunud saavad parandada oma keeleoskust vene keele praktikumides.
Pärast bakalaureuseõpet on võimalus jätkata õpinguid magistriõppes, kust saab ettevalmistuse tööks vene keele ja kirjanduse õpetajana või teadustööks vene keele, vene kirjanduse või slavistika valdkonnas. Magistriõpinguteks valitakse sageli ka Tartu Ülikooli Eurokolledži või tõlkekeskuse erialad.
Slaavi filoloogia osakond teeb koostööd paljude välismaa juhtivate teaduskeskustega. Osakonnal on koostöölepingud 25 Lääne-Euroopa ülikooliga ja 3 Venemaa ülikooliga (Moskva, Peterburi, Voroneži). Tänu sellele saavad meie üliõpilased õppida välismaal vahetusprogrammide raames (Erasmus jmt) või osaleda väliskõrgkoolide juures suvekoolides. Õppetööd rikastavad nimekate teadlaste (näiteks Boriss Norman, Maksim Krongauz, Valeri Mokienko, Aleksander Dolinin jt.) külaskäigud ja esinemised.
Osakond tegeleb aktiivselt teadustööde publitseerimisega. Ilmuvad järgmised sarjad: “Töid vene ja slaavi filoloogiast. Keeleteadus”, “Töid vene ja slaavi filoloogiast. Kirjandusteadus”, “Slavica Tartuensia”, “Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia” (koostöös Helsinki ülikooliga), “Bloki kogumik”, “Puškini lugemised Tartus” ja “Vene filoloogia. Noorte filoloogide artiklite kogumik”.
Lisaks õppetööle
Tudengielu on värvikas, selle osaks on rebaste ristimine, reisimine, tudengipäevad, kohtumised tuntud teadlaste ja kirjanikega, tutvumised välistudengitega, osavõtt teaduskonverentsidest jpm.
Pärast lõpetamist
Slaavi filoloogia osakonna vilistlased töötavad üldisi humanitaarteadmisi ja -oskusi nõudvatel ametikohtadel kultuuri-, haridus- või teadusasutustes, õpetajatena vene ja eesti koolides, õppejõududena kõrgkoolides, tõlkide, tõlkijate ja keeletoimetajatena tõlkebüroodes, kirjastustes, arhiivides, ajakirjanikena meediakanalites, giididena muuseumides, diplomaatidena saatkondades, ametnikena ministeeriumides, raamatukogutöötajatena, spetsialistidena meedia- ja kultuurivaldkonnas jm.
Vilistlaste hulgas on näiteks Riigikogu aseesimees Laine Randjärve abi Olga Burmakina, venekeelse Aktuaalse Kaamera vastutav toimetaja ja saatejuht, ETV 2 saate Kolmnurk saatejuht Jelena Poverina, TÜ Narva Kolledži vene keele lektoraadi juhataja dotsent Olga Burdakova, portaali Den za dnjom peatoimetaja Olesja Lagašina, Tartu Kutsehariduskeskuse projektijuht Andrei Atskasov, TÜ filosoofiateaduskonna koordinaator Maria Tamm, TÜ tõlkekeskuse õppejõud ja slaavi filoloogia osakonna doktorant Sirje Kupp-Sazonov, kes õpetab 2011. aasta sügissemestril Moskva Ülikoolis eesti keelt ja vene-eesti tõlget.
Loe vilistlase Margit Vunder-Haeberli meenutusi ülikooliõpingutest ajakirja UT veergudelt.
Lisalugemist:
Kontakt:
Slaavi filoloogia osakond
tel: 737 6352
e-post: slavic [ät] ut [dot] ee
http://www.fl.ut.ee/gr/oppetoolid/ve