Võrdlev poliitika
Meie riik võib meile tunduda tavapärane ja tuttav, kuid kuidas mõtestada Eesti viimase paari aastakümne poliitilist ning sotsiaalset arengut? Kuidas me kõrvutame end ülejäänud Ida-, Põhja- ja Lääne-Euroopa ning maailmaga? Millised on need mehhanismid (huvigrupid, institutsioonid, kultuurilised iseärasused), mis seletavad meie riigi ja ühiskonna toimimist? Just need ja mitmed teised küsimused on võrdleva poliitika keskmes.
Võrdlev poliitika hõlmab kogu demokraatlikku poliitikat ning selle seoseid ühiskondlike protsessidega. Selle õppekava läbimine võimaldab paremini mõista riikide ja ühiskondade poliitilist arengut nii maailmas üldiselt kui ka meil siin Eestis.
Õppetöö
Võrdleva poliitika õppekavalt leiavad oma uudishimule ja teadmistejanule rahuldust kõik üliõpilased, kes tahavad mõista, kuidas poliitilised süsteemid üldiselt toimivad ning kuidas peegeldub nende taustal Eesti.
Õppekava katab keskseid politoloogia teemasid ja mõisteid nagu demokraatia teooriad ja institutsioonid, valimisuuringud, poliitiline kultuur, rahvuslus, poliitiline filosoofia ja poliitiline sotsioloogia, aga annab ka ülevaate konkreetsetest riikidest ja piirkondadest Euroopas ja maailmas ning annab põhjalikud metodoloogilised oskused konkreetsete probleemide uurimiseks.
Lisaks õppetööle
Võrdleva poliitika õppetooli juures toimub regulaarne „teaduskollokvium”, kus käsitletakse värskeimat teadusalast kirjandust, aktuaalseid poliitilisi teemasid ning õppejõudude, doktorantide ja külaliste jooksvaid teadustöid. Oodatud on ka magistrandid. Ühtlasi tegutseb Riigiteaduste instituudi egiidi all Rahvusvaheliste Suhete Ring, kus sageli käsitletakse teiste riikide sisepoliitilisi protsesse. 2011. aastal loodi Tartu Ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskus (CEURUS), mille üks uurimisteemadest on demokraatia arengud ELis ja Venemaal ning milles on tegevad mitmed õppetooli õppejõud ning üliõpilased. Võrdleva poliitika magistrante kaasatakse sageli uurimisprojektidesse ning õppetöösse, kus nad saavad väärtuslikke töö- ja teaduskogemusi.
Pärast lõpetamist
Õppekava läbinu võib saada analüütikuks, nõunikuks või vanemspetsialistiks nii avalikus teenistuses ja kolmandas sektoris (sealhulgas mõlemal juhul ka rahvusvahelisel tasandil) kui ka eraettevõtluses. Lõpetajad on tänaseks tööl nii ministeeriumides, muudes riigiametites, uurimisinstituutides, meediaväljaannetes kui ka õpinguid jätkamas välismaal. Tartu Ülikoolis on politoloogiat õppinud näiteks praegune välisminister Urmas Paet, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson ja Riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets.
Õppekava läbinu võib edasi õppida riigiteaduste instituudis politoloogia doktorantuuris või teha teise magistrikraadi mõnel lähedasel erialal, nt rahvusvahelised suhted, avalik haldus või sotsioloogia. Samuti on lõpetanutel võimalus jätkata doktorantuuris mõnel seotud erialal, kuna võrdlev poliitika on oma sisu poolest lähedane paljude teiste sotsiaalvaldkonna erialadega.
Lisalugemist:
Riigiteaduste instituut http://www.sh.ut.ee/RTI
Rahvusvahelised ühingud ning uurimisrühmad, kus tegutsevad õppekava õppejõud:
- European Consortium for Political Research
- Comparative Study of Electoral Systems
- European Election Studies
- Manifestos Projest
Kontakt
programmijuht: Mihkel Solvak, mihkel [dot] solvak [ät] ut [dot] ee, tel 737 6141
Sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut
Lossi 36-329, Tartu
tel: 737 5154, 737 5583
e-post: rti [ät] ut [dot] ee
www.rti.ut.ee