Arteriseinad kahjustuvad kiiremini ja hiljem, kui seni arvati
12.04.2011
Värske Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia professori Johan Björkegreni uurimisrühmal õnnestus äsja läbiviidud uuringus teha kindlaks südame-veresoonkonna haigusi põdevate inimeste veresoonte kahjustuste bioloogiline vanus. Veebipõhises teadusajakirjas PloS ONE ilmuvate uuringutulemuste kohaselt moodustuvad kahjustused enamasti suhteliselt lühikese aja (3–5 aastat) jooksul võrdlemisi hilisel eluperioodil (60aastaselt või hiljemgi).
"Me eeldasime, et arteriseina kahjustused on märkimisväärselt nooremad meie patsientidest, kelle keskmine vanus operatsiooni toimumise ajal oli 68 aastat. Avastus, et kahjustuste keskmine vanus on isegi väiksem kui 10 aastat, oli meie jaoks suur üllatus," ütles professor Johan Björkegren. "Asja kogu mõte on selles, et nüüd mõistame paremini arteriseina kahjustuste molekulaarseid aluseid. Bioloogiline vanus lisab molekulaarbioloogilisele analüüsile uue mõõtme. Mõõtme, mis on siiani jäänud tähelepanuta, kuna oleme eeldanud, et organid on sama vanad, kui organism, mille osa nad on. Nüüd teame, et see ei ole nii, vähemalt mitte arteriseina kahjustuste puhul," selgitas Björkegren.
Üllatavaks avastuseks oli ka kahjustuste vanuse vähene varieerumine, millest võib järeldada, et kahjustused moodustuvad enamusel haigetest suhteliselt lühikese aja jooksul (3–5 aastat) võrdlemisi hilisel eluperioodil. Kui see leiab kinnitust, siis võib osutuda võimalikuks arteriseina kahjustuste takistamine enne, kui see põhjustab mööduvaid ajuisheemia episoode või isegi insuldi. Ning seda ka eakate patsientide puhul, kelle vanus on 60 või enamgi.
Arteriseina kahjustuste määramiseks koguti aterosklerootilisi naaste patsientide unearterist Lõuna-Stockholmi üldhaiglas läbiviidud operatsioonide käigus. Kontrollmaterjali kogus kardiovaskulaarkirurg Arno Ruusalepp TÜ Kliinikumis. Patsiendid olid saadetud operatsioonile, kuna nende unearteri ahenemine piiras aju verevarustust ja oli põhjustanud hapnikupuudusest tingitud transitoorseid isheemilisi atakke ning mõnel patsiendil ka insuldi.
Naastude vanus määrati kindlaks Uppsala ülikoolis, kasutades akseleraator mass-spektromeetrit (AMS). Tänu rohketele tuumakatsetustele Vaikse ookeani piirkonnas 1950. ja 1960. aastatel suurenes toona radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon atmosfääris järsult. See võimaldab praegu määrata ükskõik millise bioloogilise koe tekkimise aja inimorganismis.
Samuti avastati seos naastude vanuse ja insuliini taseme vahel veres. Selgus, et nooremad naastud (tekkinud suhteliselt hiljuti) on vanematega võrreldes ebastabiilsemad ning nendega kaasnev transitoorse ajuisheemia või insuldi taoliste tüsistuste oht on seetõttu suurem.
"Korrelatsioonid naastude moodustumise aja, kõrgema insuliinitaseme ja naastude ebastabiilsuse vahel on kooskõlas meie geeniaktiivsuse uuringute tulemustega, mille kohaselt iseloomustab nooremaid naaste kõrgem immuunreaktsioone ja oksidatiivset fosforüülimist reguleerivate geenide aktiivsus," ütles Johan Björkegren. "Käesolev uuring on aga siiski oma ulatuselt piiratud ning selle põhjal tuleks tulevikus läbi viia rida laiemaid kliinilisi uuringuid, mis võimaldaksid meil täpsemalt välja selgitada, kuidas on naastude bioloogiline vanus täpsemalt seotud nende stabiilsuse ja võimalike tüsistuste tekkega."
Artikkel: Carotid Plaque Age Is a Feature of Plaque Stability Inversely Related to Levels of Plasma Insulin by Sara Hägg, Mehran Salehpour, Peri Noori, Jesper Lundström, Göran Possnert, Rabbe Takolander, Peter Konrad, Stefan Rosfors, Arno Ruusalepp, Josefin Skogsberg, Jesper Tegnér, Johan Björkegren, PLoS One, 2011.
Lisainfo: Professor Johan Björkegren, patoloogilise anatoomia professor, Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut, +46 (0)73-356 81 81, johan [dot] bjorkegren [ät] ut [dot] ee" target="_new">johan [dot] bjorkegren [ät] ut [dot] ee
või Arno Ruusalepp, patoloogilise füsioloogia ja kardiovaskulaarkirurgia teadur, Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituut ning kardioloogia kliinik, 731 8432, arno [dot] ruusalepp [ät] kliinikum [dot] ee%20" target="_new">arno [dot] ruusalepp [ät] kliinikum [dot] ee
Kadri Kirst
Tartu Ülikool
avalike suhete peaspetsialist
737 5509, 50 70 963
kadri [dot] kirst [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee
"Me eeldasime, et arteriseina kahjustused on märkimisväärselt nooremad meie patsientidest, kelle keskmine vanus operatsiooni toimumise ajal oli 68 aastat. Avastus, et kahjustuste keskmine vanus on isegi väiksem kui 10 aastat, oli meie jaoks suur üllatus," ütles professor Johan Björkegren. "Asja kogu mõte on selles, et nüüd mõistame paremini arteriseina kahjustuste molekulaarseid aluseid. Bioloogiline vanus lisab molekulaarbioloogilisele analüüsile uue mõõtme. Mõõtme, mis on siiani jäänud tähelepanuta, kuna oleme eeldanud, et organid on sama vanad, kui organism, mille osa nad on. Nüüd teame, et see ei ole nii, vähemalt mitte arteriseina kahjustuste puhul," selgitas Björkegren.
Üllatavaks avastuseks oli ka kahjustuste vanuse vähene varieerumine, millest võib järeldada, et kahjustused moodustuvad enamusel haigetest suhteliselt lühikese aja jooksul (3–5 aastat) võrdlemisi hilisel eluperioodil. Kui see leiab kinnitust, siis võib osutuda võimalikuks arteriseina kahjustuste takistamine enne, kui see põhjustab mööduvaid ajuisheemia episoode või isegi insuldi. Ning seda ka eakate patsientide puhul, kelle vanus on 60 või enamgi.
Arteriseina kahjustuste määramiseks koguti aterosklerootilisi naaste patsientide unearterist Lõuna-Stockholmi üldhaiglas läbiviidud operatsioonide käigus. Kontrollmaterjali kogus kardiovaskulaarkirurg Arno Ruusalepp TÜ Kliinikumis. Patsiendid olid saadetud operatsioonile, kuna nende unearteri ahenemine piiras aju verevarustust ja oli põhjustanud hapnikupuudusest tingitud transitoorseid isheemilisi atakke ning mõnel patsiendil ka insuldi.
Naastude vanus määrati kindlaks Uppsala ülikoolis, kasutades akseleraator mass-spektromeetrit (AMS). Tänu rohketele tuumakatsetustele Vaikse ookeani piirkonnas 1950. ja 1960. aastatel suurenes toona radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon atmosfääris järsult. See võimaldab praegu määrata ükskõik millise bioloogilise koe tekkimise aja inimorganismis.
Samuti avastati seos naastude vanuse ja insuliini taseme vahel veres. Selgus, et nooremad naastud (tekkinud suhteliselt hiljuti) on vanematega võrreldes ebastabiilsemad ning nendega kaasnev transitoorse ajuisheemia või insuldi taoliste tüsistuste oht on seetõttu suurem.
"Korrelatsioonid naastude moodustumise aja, kõrgema insuliinitaseme ja naastude ebastabiilsuse vahel on kooskõlas meie geeniaktiivsuse uuringute tulemustega, mille kohaselt iseloomustab nooremaid naaste kõrgem immuunreaktsioone ja oksidatiivset fosforüülimist reguleerivate geenide aktiivsus," ütles Johan Björkegren. "Käesolev uuring on aga siiski oma ulatuselt piiratud ning selle põhjal tuleks tulevikus läbi viia rida laiemaid kliinilisi uuringuid, mis võimaldaksid meil täpsemalt välja selgitada, kuidas on naastude bioloogiline vanus täpsemalt seotud nende stabiilsuse ja võimalike tüsistuste tekkega."
Artikkel: Carotid Plaque Age Is a Feature of Plaque Stability Inversely Related to Levels of Plasma Insulin by Sara Hägg, Mehran Salehpour, Peri Noori, Jesper Lundström, Göran Possnert, Rabbe Takolander, Peter Konrad, Stefan Rosfors, Arno Ruusalepp, Josefin Skogsberg, Jesper Tegnér, Johan Björkegren, PLoS One, 2011.
Lisainfo: Professor Johan Björkegren, patoloogilise anatoomia professor, Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut, +46 (0)73-356 81 81, johan [dot] bjorkegren [ät] ut [dot] ee" target="_new">johan [dot] bjorkegren [ät] ut [dot] ee
või Arno Ruusalepp, patoloogilise füsioloogia ja kardiovaskulaarkirurgia teadur, Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituut ning kardioloogia kliinik, 731 8432, arno [dot] ruusalepp [ät] kliinikum [dot] ee%20" target="_new">arno [dot] ruusalepp [ät] kliinikum [dot] ee
Kadri Kirst
Tartu Ülikool
avalike suhete peaspetsialist
737 5509, 50 70 963
kadri [dot] kirst [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee