Avatakse Are Tsirgi mälestusnäitus

Täna, 1. juunil avatakse arheoloogia osakonna avalikes ruumides eksperimentaalarheoloog Are Tsirgi (1937–2015) mälestusnäitus. Väljapanekus saab näha Tsirgi valmistatud kiviesemeid, tema kasutatud tööriistu, kiviaegsete esemete koopiate kogu ja tutvuda Tsirgi teaduspublikatsioonidega.

Are Tsirk sündis Tallinnas 1937. aasta septembris. 1944. aastal põgenes tema pere Eestist ning pärast pagulaslaagrit Saksamaal asuti elama Ameerika Ühendriikidesse. New Yorki ülikoolis omandas Are Tsirk inseneri elukutse. Õpingute järel asutas ta ehituskonsultatsiooni ettevõtte ja tegeles maa-aluste raketihoidlate disainimise ja plahvatusmõjude testimisega, tarindite purunemise ja pingete ning seismilise isolatsiooni ja konstruktsioonide vibratsiooni uurimisega. Are Tsirk oli New Yersey Tehnoloogia instituudi kaasprofessor ja juhtiv uurimisinsener New Yorki transpordiühingus.

1960. aastate lõpul huvitus ta esiajaloolisest kivitehnoloogiast ning asus õppima arheoloogiat (magistrikraad 1974). 1970. aastatel osales ta pea paarikümnel väljakaevamisel ja analüüsis tuhandeid kiviesemeid. Ennekõike õppis ta ise valmistama kiviriistu esiajaloolistel viisidel ning kasutas eksperimentaalselt saadud teadmisi oma uurimistöös. Are peamine huvisfäär oli esemete lõhenemine ja murdepinnad – fraktograafia. Ta ühendas edukalt inseneriteaduse ja arheoloogia, näidates, et mõlema valdkonna andmeid võib rakendada nii tänapäevaste kui ka mineviku lõhestusprotsesside uurimisel. Ka tema 2014. aastal ilmunud monograafia “Fractures in knapping” on kasulik mõlemale suunale.

Are pühendus ka õpetamisele. Ta juhtis kivitehnoloogia töötube erinevates Ameerika  ülikoolides, aga ka Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Õppetööks Tartus koostas Are põhjaliku õppematerjali ning see oli aluseks ka seni ainsale eestikeelsele teadusartiklile kivitöötlemise põhimõtetest. Nii on enamik Eesti tänaseid kiviaja uurijaid saanud oma esmateadmised kivilõhestustehnikatest ning esimesed praktilised kogemused Arelt. Tänu temale jõudis meie uurijateni hulgaliselt erialast kirjandust, kivimite näiteid ning ennekõike ja eriti abi ja nõu kiviesemete tehnoloogiliseks uurimiseks.  Tuginedes tema õpetusele ja praktiliste tööde käigus tehtud näidistele, on kujunenud tänane Eesti ja osaliselt ka Soome mesoliitilise tulekivi tehnoloogiline analüüs.

Näitus on valminud Eesti Ameerika Fondi toel Are mälestusürituste raames. Mälestusürituste raames toimub 2017. aasta sügisel ka kiviaja tehnoloogia kursus üliõpilastele ja uuritakse teaduslikult Siluri ja Karboni ladestute tulekivide looduslikke levialasid ning selgitatakse nende materjalide kiviaegset kasutust Eestis ja Venemaal. Näitus jääb avatuks 2018. aasta lõpuni.

Lisainfo:
Aivar Kriiska, TÜ laboratoorse arheoloogia professor, +372 5527615, aivar.kriiska@ut.ee
Kristiina Johanson, TÜ arheoloogia teadur, kristiina.johanson@ut.ee