Eesti teadlased ajakirjas Nature: inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest

Senistest uurimistöödest oli teada, et anatoomiliselt moodne inimene rändas Aafrikast välja vähem kui 75 tuhat aastat tagasi. Teada aga ei olnud, et inimesed lahkusid Aafrikast ka umbes 120 tuhat aastat tagasi. Eesti teadlaste juhtimisel ajakirjas Nature avaldatud uuringus kirjeldatud kaasaegse inimese varasem väljaränne Aafrikast lisab uue tahu juba pikalt kestnud teadusdebatile, mille fookuses on Aafrikast alguse saanud ekspansioon, Euraasia, Okeaania ja Ameerika asustamine.

„See töö lisab uusi tahke meie senisele arusaamisele tänapäeva inimese evolutsioonilise mineviku kohta ning samuti väljakutsetele, mis said osaks pidevalt muutuvaid keskkondi asustanud inimestele,” ütles Tartu ülikooli arheogeneetika professor ja Eesti biokeskuse juhtivteadur akadeemik Richard Villems.

Uuring põhineb 483 indiviidi kogu genoomi detailsel analüüsil, mille jaoks kogusid rahvusvahelised uurimisgrupid proove 125 inimpopulatsioonist üle maailma. „See erakordne töö sai teoks tänu kõigile anonüümsetele doonoritele ja pea saja teadlase koostööle 74 uurimisgrupist üle maailma,” selgitas Eesti biokeskuse direktor Mait Metspalu, kes koos Toomas Kivisillaga Cambridge’i ülikoolist oli üks uuringu juhte.

Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka kahe rahvusvahelise uurimisgrupi läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvad uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.

Samas, kaks teist uuringut leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. „Meie leidsime, et just see „väike jälg“, mis tänapäeva Paapua elanikel hõlmab vähemalt 2% nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt,” sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.

Uuringust selgus, et kõige tugevam geneetiline gradient eraldab Ida-Euraasia inimesed Lääne-Euraasia omadest. See barjäär kulgeb Uurali mäestiku juurest põhjas, avaneb stepivööndis ühendades Kesk-Aasia Lõuna-Siberiga ning muutub taaskord tugevamaks Tiibeti platool, kust jätkub lõunasse India Ookeanini eraldades Lõuna- ning Kagu-Aasia.

Uuringust nähtus ka, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides. Loodusliku valiku mõju uurimist juhtinud Toomas Kivisild ütles, et nad leidsid mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades.

Uuringu käigus saadud suur inimese genoomide andmestik avab maailma teadlastele laiad võimalused, et edaspidi uurida inimese geneetilise varieeruvuse olemust ja selle teket.

Inimpopulatsioonide levikumudel “metrookaardina”. (Joonis: Mait Metspalu)

Lisainfo
Mait Metspalu, uuringu üks juht, Eesti biokeskuse direktor
737 5052
mait [ät] ebc.ee