Eesti teadlased tõestasid Euroopa Liidus kõrget arengupotentsiaali

Seitse eestlaste koordineeritud teadusprojekti said Horisont 2020 Twinning meetmest kokku enam kui 7 miljonit eurot toetust, et tugevdada Eesti ülikoolide ja teaduskeskuste üldist teadus- ja innovatsioonivõimet teaduspartnerluste ja teadmiste jagamise kaudu koostöös mainekate Euroopa ülikoolidega.

Kokku esitati 553 taotlust, neist rahastati 66 projekti, sh neli projekti Tartu ülikoolist ja üks projekt vastavalt Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist ja Tallinna ülikoolist.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm sõnas, et Eesti võib esimese Twinning vooru tulemusega väga rahule jääda, sest meie teadlaste edukus oli kaks korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Nimelt oli Eesti 66 rahastatud projekti hulgas oma seitsme teadusprojektiga 3. kohal. Kõige suurema korje tegi 11 projektiga Portugal ning teisel kohal oli üheksa projektiga Rumeenia. Tihedas konkurentsis saavutada teadusrahade jagamisel kolmas positsioon näitab Eesti teaduse kõrget kvaliteeti.

Antud rahastus võimaldab mh arendada ja laiendada teadustöötajate ja doktorantide personaalseid oskusi, täiendada oma pädevusi koostöös juhtivate professoritega ning arendada välja Eesti teadustaristu nähtavust ja kättesaadavust, nii välispartnerite kui ka rahvusvaheliste ettevõtete suunal.

Eestist said rahastuse järgnevad projektid:

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu projekt ePerMed summas 999 750 eurot, mille eesmärk on koostöös Lausanne’i ülikooli ja Helsingi ülikooliga tõsta teaduskompetentsi Eestis haigusmehhanismide, genoomika-põhise varase diagnoosimise, usaldusväärse haigusriskide hindamise ning oomikate-põhise ravistrateegia valiku osas, aga ka tuua antud valdkond lähemale praktiseerivatele arstidele tutvustades genoomika saavutuste rakendusvõimalusi meditsiinis.

Tartu ülikooli siirdemeditsiini tippkeskuse projekti CETM (toetus 1 072 438 eurot) kaugem eesmärk on meditsiinivaldkonna alusuuringute parem ja kiirem rakendamine kliinilises meditsiinis. Koos partneritega Karolinska instituudist ja Londoni ülikooli kolledžist (UCL) pööratakse põhitähelepanu immunoloogilistele ja neuroloogilistele haigustele, mis kujutavad endast kogu tervishoiusüsteemile suurt proovikivi nii Euroopas kui ka laiemalt.

Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi projekt WIDENLIFE sai toetust summas 1 064 607,50 eurot. Projekti eesmärk on saada koostöös Oxfordi ülikooli ja Leuveni Katoliku ülikooliga Ida- ja Põhja-Euroopa regiooni juhtivaks teadus- ja õppekeskuseks naiste tervise, viljakusmeditsiini ja looteuuringute ning saadud teadmiste praktilise rakendamise alal.

Enam kui miljoni euro suurune toetus anti Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektile UPTAKE Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute alase teadustegevuse arendamiseks koostöös Uppsala ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ning Kenti ülikooliga. Kolme aasta jooksul korraldatakse kolm suurt konverentsi ja neli noorteadlastele ja doktorantidele suunatud suve- ja talvekooli. Samuti toetatakse külalisloenguid, konverentsisõite ning teadlaste koostööd Venemaa ja Ida-Euroopa ühiskondade ja poliitika uurimisel.

Tallinna tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi projekt TUTORIAL sai 1 miljoni euro suuruse toetuse TTÜ võimekuse tõstmiseks nanoelektroonikal põhinevate usaldusväärsete küberfüüsikaliste süsteemide valdkonnas. Projekti partneriteks on Delfti tehnoloogiaülikool, Torino polütehnikum ning Saksa kosmosekeskus DLR.

Tallinna ülikool sai 1 014 000 euro suuruse rahastuse projektile „Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset“, mis laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Projekti partnerid on Kieli ülikool ja Taani inimõiguste instituut. Projektis keskendutakse uute inimõiguste ning inimõiguste suhtelisuse teadusuuringutele. Asutatakse rahvusvahelise levikuga teadusajakiri “East European Yearbook of Human Rights” ning põhiõiguste uurimiskeskus.

Eesti maaülikool koostöös Tartu ülikooli, Kopenhaageni ülikooli ja Sheffieldi ülikooliga said kokku 1 001 250 eurot toetust loomse reproduktiivmeditsiini ja embrüote tehnoloogia valdkonna arendamiseks. SEARMET projekti eesmärk on partnerite abiga arendada Eesti maaülikooli teaduslikku võimekust ning innovaatilist lähenemist antud valdkonnas. Lisaks ühiste kontaktide ning seoste loomisele inimeste siirdemeditsiini uuringute valdkonnas, suurendab EMÜ oma teadusuuringute taset läbi töötajate kogemuste ning asjatundlikkuse arendamise, laiendab oma potentsiaalsete partnerite ringkonda ning suurendab organisatsiooni üldist võimekust antud valdkonnas tegutsemiseks.