Tartu ülikooli arheoloogide kätte on jõudnud Keila lähistelt leitud poolik püss. Keila püssiks nimetatud relv võib olla üks vanimaid Euroopast leitud käsitulirelvi.
Tänavu kevadel jõudis otsinguklubi "Kamerad" vahendusel arheoloogide kätte pronkseseme katke, mis pärineb algelisest püssist. Tartu ülikooli arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu ütles BNS-ile, et eseme oli leidnud üks detektorist juba mõne aasta eest Keila äärelinna lähedaselt põllult.
"Keilast leitud püssi üldkuju ja teatud detailide analüüs lubavad välja pakkuda, et ta võib olla valmistatud kõige tõenäolisemalt 1380.-90. aastatel. Seega on tegemist kõige vanema püssiga Eestis ja ühtlasi on ta ka üks vanimaid käsitulirelvi kogu Euroopas," ütles Mäesalu.
"Kuigi püss pole säilinud tervelt, on õnneks olemas relva kõige olulisem keskosa, mis võimaldab välja pakkuda tema omaaegse võimaliku väljanägemise," ütles Mäesalu. Tema sõnul pole relva täpset pikkust küll võimalik taastada, sest puudub raua suudmepoolne esiosa ja tagant on ära murtud osa, mille abil oli relv kinnitatud varre ehk pära külge.
Kuuetahulise suudme suunas kooniliselt laieneva püssikatke pikkus on 7,4 sentimeetrit ja see kaalub 99,4 grammi. Säilinud rauaosa maksimaalne paksus on murdumiskohal 21,5 millimeetrit ja sisemine läbimõõt 11,5 millimeetrit, sõnas Mäesalu. Tulirelva oletatav algne kogupikkus jäi ilmselt alla 20 sentimeetri, lisas ta.
Arheoloogi sõnul puudub Keila püssiks nimetatud relval täpne analoogia seni mujalt Euroopast leitud kümnekonna 14. sajandi lõppu, 15. sajandi algusesse dateeritud käsitulirelva seas. "Kujult sarnaneb Keila püss kõige enam Saksa sõjatehniku Konrad Kyeseri käsikirja "Bellifortis" ühel joonisel kujutatud käsitulirelvaga, aga mõõtmetelt on ta sellest oluliselt väiksem,» sõnas Mäesalu. Ta lisas, et Kyeseri joonist peetakse ühtlasi kõige vanemaks käsitulirelva kajastavaks kujutiseks Euroopas.
Seni peeti Eesti vanimaks tulirelvaks Otepää linnusest leitud pronkspüssi, mida dateeritakse 14. sajandi lõppu–15. sajandi algusesse. Keila püss on Mäesalu sõnul Otepää püssist primitiivsem.
Allikas: Postimees