Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Punast viinamarjaveini on alates "Prantsuse paradoksi" sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.

Nüüd võib aga selguda, et Eesti laiuskraadidel on võimalik toota isegi tervislikuma koostisega veine, kui Prantsusmaal, kirjutab Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli doktorant Priit Pedastsaar.

Eesti pole seniajani olnud just tuntud veinimaa -karmid talved muudavad hariliku viinamarja kasvatamise Eestis keeruliseks. Talvekindlust võimaldab aga tõsta hariliku viinamarja ristamine amuuri viinapuuga. Sellest tulenebki nimetus hübriidviinamari. Selgub, et see Kirde-Hiinast pärit esivanem toob peale külmakindluse endaga kaasa ka palju huvitavaid ühendeid, millel on mitmeid teaduslikult tõestatud kasulikke toimeid. Lisaks võimaldavad meie pikad suvised päevad ja võrdlemisi madalad temperatuurid taimedel kuhjata endasse suuremates kogustes tervisele kasulikke aineid kui kodumaal.

Priit Pedastsaar on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli doktorant. Selle artikliga saavutas ta äsja Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite võistlusel teise koha. Konkursi korraldamisel olid abiks Haridus-ja teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes.

Edasi loe Novaatorist!