Eestit ootab lähema 100 aasta jooksul ees märkimisväärne õhuniiskuse ja temperatuuri tõus
10.06.2008
Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM) koordinaatori Priit Kupperi sõnul tegeldakse vastvalminud katsealal puistu ja ökosüsteemi tasemel aineringete ja –voogude uurimisega erineval õhuniiskuse tasemetel, hinnatakse ökosüsteemi ja selle komponentide gaasi- ja veevahetust ning produktsiooni.
TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmuse sõnul on projekti peamine eesmärk selgitada, kuidas seni väheuuritud kliimamuutuste komponent – õhuniiskuse muutus – mõjutab metsa ökosüsteeme. "Veeaur on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, mis neelab maapinnalt eralduvat infrapunakiirgust ning muudab keskkonna soojusbilanssi. Ligi kaks kolmandikku võimalikust kasvuhooneefektist võib panna veeauru arvele, seega on baasteadmised veeauru muutuste mõju kohta hädavajalikud prognoosimaks ökosüsteemi kui terviku reaktsiooni kliimatingimuste muutustele," ütles Lõhmus.
Globaalsed kliimamuutused avalduvad erinevates regioonides erinevalt. Euroopa kliimamuutuste tulevikustsenaariumides on prognoositud sademetehulga suurenemist Põhja-Euroopas ja kahanemist lõunas. Aastaks 2100 ennustatakse Eestis õhutemperatuuri tõusu 2,3−4,5 ºC ja õhuniiskuse tõusu 5−30%.
Rõka eksperimentaalse infrastruktuuri ehitasid üles TÜ alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse teadlased, jätkates sellega varalahkunud rakendusökoloogia professori Olevi Kulli (1955–2007) tööd. Katseala rajamine sai teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel. 11. juunil toimub Järvselja jahilossis ka vastavasisuline seminar, mille korraldavad TÜ rakendusökoloogia õppetool ja ökoloogia- ja keskkonnateaduste doktorikool.
Lisainfo: FAHM eksperimendi koordinaator Priit Kupper, tel 737 6219; TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja Krista Lõhmus, tel 737 6237
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli [dot] maaring [ät] ut [dot] ee
/yldinfo/press
TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmuse sõnul on projekti peamine eesmärk selgitada, kuidas seni väheuuritud kliimamuutuste komponent – õhuniiskuse muutus – mõjutab metsa ökosüsteeme. "Veeaur on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, mis neelab maapinnalt eralduvat infrapunakiirgust ning muudab keskkonna soojusbilanssi. Ligi kaks kolmandikku võimalikust kasvuhooneefektist võib panna veeauru arvele, seega on baasteadmised veeauru muutuste mõju kohta hädavajalikud prognoosimaks ökosüsteemi kui terviku reaktsiooni kliimatingimuste muutustele," ütles Lõhmus.
Globaalsed kliimamuutused avalduvad erinevates regioonides erinevalt. Euroopa kliimamuutuste tulevikustsenaariumides on prognoositud sademetehulga suurenemist Põhja-Euroopas ja kahanemist lõunas. Aastaks 2100 ennustatakse Eestis õhutemperatuuri tõusu 2,3−4,5 ºC ja õhuniiskuse tõusu 5−30%.
Rõka eksperimentaalse infrastruktuuri ehitasid üles TÜ alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse teadlased, jätkates sellega varalahkunud rakendusökoloogia professori Olevi Kulli (1955–2007) tööd. Katseala rajamine sai teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel. 11. juunil toimub Järvselja jahilossis ka vastavasisuline seminar, mille korraldavad TÜ rakendusökoloogia õppetool ja ökoloogia- ja keskkonnateaduste doktorikool.
Lisainfo: FAHM eksperimendi koordinaator Priit Kupper, tel 737 6219; TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja Krista Lõhmus, tel 737 6237
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli [dot] maaring [ät] ut [dot] ee
/yldinfo/press