Inauguratsiooniloengute sarja jätkab Johan Björkegren

Neljapäeval, 17. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli aulas oma ametisse astumise loengu patoloogilise anatoomia professor Johan Björkegren, kes kõneleb teemal "Mitut liiki kudesid hõlmav süsteemne lähenemine koronaararterite ateroskleroosile: rõhuasetus võrgustikele." [[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38849","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]

Füsioloogias ja patoloogilises anatoomias saab molekulaartasandi muutusi kõige paremini kirjelda sõlmedest ja seostest koosneva võrgustikuna. Vastavalt ajale ja mikrokeskkonna olustikule määravad taolises võrgustikus kulgeva protsessi või haiguse arengu erinevad molekulid. Molekulaarvõrgustikud ei toimi mitte ainult ühes või teises koes, vaid ka eri liiki kudede vahel.

Südame koronaartõve arvele langeb juba praegu 50% surmaga lõppevatest haigusjuhtumitest arenenud riikides ja arengumaades. Südame koronaartõbi tõuseb 2012. aastal malaariast möödudes kõrgeima suremusega haiguseks kõigis kategooriates. Katsed võidelda niisuguse süsteemse terviserikkega kandidaatgeeniuuringute teel on määratud läbikukkumisele. Samas on võimalik saavutada edu, kirjeldades südame koronaartõve poolt molekulaartasandi võrgustikes põhjustatavate muutuste kogumit.

Oma laboris taotlebki professor Björkegren koronaararterite ateroskleroosi enneaegset väljakujunemist põhjustavate molekulaarvõrgustike kaardistamist sõeluuringute abil kogu genoomi DNAst ja RNAst, mis on isoleeritud hästi iseloomustatud patsiendikohortidelt ning südame koronaartõve hiire- ja rakumudelsüsteemidest.

Johan Björkegren lõpetas 1989. aastal Stockholmi majandusülikooli ning 1995. aastal Karolinska instituudi arstiteaduskonna. Aastal 1998 andis Karolinska instituut talle doktorikraadi uuringute eest lipoproteiinide ainevahetusest südame-veresoonkonna haiguste ja ateroskleroosi puhul.

Alates 2003. aastast töötab Johan Björkegren Karolinska instituudis vanemteaduri, uurimisrühma juhi ning molekulaarmeditsiini dotsendina. Aastatel 1999−2001 täiendas ta ennast järeldoktorantuuris California ülikoolis San Franciscos, kus ta oli üks esimesi teadlasi, kes ühines akadeemilise programmiga GeneChip, mida pakub ettevõte Affymetrix Inc., mille põhiline tegevusala on geeniekspressiooniprofiilide koostamine ateroskleroosi hiiremudelite jaoks. Pärast naasmist Karolinska instituuti 2002. aastal asutas professor Björkegren oma uurimisrühma, mis tegeleb süsteemsete ateroskleroosi ning südame koronaartõve uuringutega, keskendudes seejuures patsientidele, kes põevad raskekujulist südame koronaartõbe.

Professor Björkegren on olnud põhijuhendaja kolmele doktorandile, kes on Karolinska instituudis kaitsnud doktoriväitekirja süsteemsetest bioloogilistest lähenemistest südame koronaartõvele ning ateroskleroosile. Enne tööleasumist Tartu Ülikoolis 2010. aasta mais tegi professor Björkegren aastal 2007 koostööd TÜ torakaalkirurgi dr Arno Ruusalepaga, tehes kliinikumis mitmeid kliinilisi uuringuid. Professor Björkegren on oodatud ning hinnatud esineja komplekshaiguste süsteemset ravi käsitlevatel teaduskonverentsidel Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on asutanud Rootsis kaks biotehnoloogiaettevõtet ning kuulub nende juhatusse. Üks ettevõte (Clinical Gene Networks AB) tegutseb bio-IT vallas, teine (DNA-Guide Europa AB) arendab internetipõhise DNA automaatanalüüsi tehnoloogiat.

Johan Björkegreni professuuri Tartu Ülikoolis toetab Euroopa Sotsiaalfond DoRa programmi tegevuse 2 raames. Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa tegevuse 2 eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi parandamine välisõppejõudude kaasamise läbi.

Johan Björkegreni loeng on professorite inauguratsiooniloengute sarja viies loeng Tartu Ülikoolis. Loeng on inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, 511 9188 (5685), kady.sostar@ut.ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee