Multidistsiplinaarsete tudengimeeskondade projektid on muutumas globaalseks trendiks

Äsja Tallinnas ja Rootsis toimunud kaks nõupidamist võimaldavad tõdeda, et kõikjal maailmas on inspireerivate juhtide poolt juhendatuna aktiivselt toimimas multidistsiplinaarsed tudengimeeskonnad, kes arendavad ja viivad ellu uusi mõtteid ja ideid. Tudengimeeskonnad ja nende juhendajad on muutunud oluliseks arendusjõuks, kes loovad üha uusi programme ja süsteeme ülikoolide akadeemilise töökorralduse kõrvale. Edukaimad projektid jõuavad alati ka finantstulemusteni. Kuid jutt pole mingil juhul ainult rahast, jutt on ka sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest.

Tartu ülikooli poolt Tallinnas 12.-14. märtsil korraldatud arutelul Uppsala ülikooli, University College Londoni ja Edinburghi ülikooli tehnosiirde juhtidega leiti üheskoos, et edukaks tehnosiirdeks on eelkõige vajalik teadlaste motivatsioon. Seejuures ettevõtlusega koostöö projektidest käivituvad 80-90% teadlaste endi otsesidemete kaudu. Tugistruktuur saab kaasa aidata teadlaste, doktorantide ja ettevõtjate kokkuviimise, juriidilise abi ning vajadusel läbirääkimiste nõustamise kaudu. Edukaks on osutunud Uppsala ülikooli poolt käivitatud AIMDay – üritus, kus kindla teema põhiselt tuuakse ettevõtjad, teadlased ja doktorandid ühise laua taha. Tugistruktuurid ise peaksid aitama käivitada selliseid projekte, kus ettevõtjatele on vajalik ekspertiis erinevatest uurimisgruppidest.

Üheskoos tunnetati ka, et ülikoolide eesmärgiks ettevõtlussuhetes ei saa olla vaid lisavahendite hankimine – veelgi olulisem on sotsiaalse vastutuse võtmine, ühiskonna arengule kaasa aitamine. Seda kajastab näiteks Tartu ülikooli partneri, University College London Business’i missioon – aidata kommertsialiseerida teadustulemusi inimkonna heaolu kasvu tagamiseks kõige laiemas mõttes. Tehnosiirde tulemusi kiputakse mõõtma vaid lepingute arvu ja mahuga, patentide arvuga ning intellektuaalomandi korraldamise tulude ja kulude tasakaaluga, mitte ülikoolide tegeliku mõjuga majandusarengule – siin tuleb saavutada mõtteviisi muutus.

Stockholmis 19.-20. märtsil toimunud konverentsil „Partnersips for Innovation and Socio-Economic Impact: The Entrepreneurial University“ tõdesid 150 osalejat nii ülikoolidest, ettevõtetest kui avalikust sektorist, et teadmistepõhised klastrid ja nende omavaheline koostöö on innovatsiooni juhtivaks ja määravaks jõuks. Seejuures, lahti mõtestades küsimust, kellel on ühistegevuste vankri vedamisel suurim roll – kas regiooni administratiivjuhtidel, ettevõtjatel või ülikoolidel, oli vastuseks, et see pole oluline, vedajateks on eelkõige inspireeritud üksikisikud. Tuimalt ümber laua istudes, üksteise otsa vaadates ning arvates, et kui on suudetud kirja panna strateegia ja arengukava, siis ka toimub areng – ei saavutata midagi olulist ning konkurentsivõime hääbub. See käib ka kindlasti Tartu kohta, rahvusvahelistumise ideed vajavad inspireeritud juhtimist.

Selgelt võib tõdeda, et Tartu ülikooli ideelabori ja TTÜ Mektory sarnased arengud, kus multidistsiplinaarsed tudengimeeskonnad lahendavad ühiskonna ja ettevõtete jaoks olulisi küsimusi, toimivad kõikjal maailmas ning tugevamatel juhtudel on sellised võrgustikud saavutanud juba globaalse haarde. Sellised meeskonnad väljuvad õppekavade traditsioonilistest raamidest ning sisuliselt on tegemist laiapõhjalise praktilise õppetöö vormiga selle kõige parimas ja efektiivsemas mõttes.

Ülikoolid peavad suutma kaasas käia muutunud maailmaga, kus informatsiooni valdamine ei ole enam monopol – tugev iseõppija on võimeline internetist kätte saama kogu vajaliku materjali, kui ta on võimeline ka selle kvaliteeti hindama. Tööandjate jaoks on reaalsed oskused tähtsam kui diplom, samas areneb maailm nii kiiresti, et õpe peab olema elukestev, see ei saa piirduda vaid ülikooli ajaga – õppejõudude jaoks omakorda tähendab see, et õppematerjalid peavad olema pidevalt kaasajastatud. Ülikooli turunduskampaania võib olla kuitahes hea, otsuse tegemisel aga leiavad potentsiaalsed tudengid üles just sellise õppeasutuse, kus teoreetiliste teadmiste omandamine ja praktiline õpe on tasakaalus ning kus on lisaks võimalik arendada eluks vajalikke oskusi. Oskuste arendamisel võib tudengite multidistsiplinaarne meeskonnatöö olla parimaks võimaluseks.

Siit võib tekkida küsimus, kuivõrd TÜ ideelabori sarnased arengud hakkavad ülikooli tegevuses domineerima. See, et eduka start-upi käive ületab ülikooli eelarve, pole kindlasti võimatu – kui see nii oleks, on ka ülikool oma eesmärgi saavutanud. Minu selge arusaam on, et vaatamata võimalustele sukelduda juba õpingute ajal kiiresti ettevõtlusse ning üksikjuhtumitel teenida tunduvalt rohkem kui õppejõud, on just haridus see, mida omandades tugevneb konkurentsivõime ülikiiresti ka loodava ettevõtte arendamiseks. Rumalus oleks, kui me muudaksime teaduspõhised õppekavad multidistsiplinaarseteks, kus erinevaid teadussuundi käsitletakse vaid pinnapealselt. Samas just Tartu ülikoolil, kus ainsana Eestis on erinevate teadusharude gamma väga lai, on kõik võimalused teaduskondade ja instituutide omavahelises koostöös uutele arengutele kaasa aidata. Kui me seda ei suuda, näeme peagi, et mujale maailma õppima siirdujate arv hakkab veelgi kasvama. Ideelabori sarnaste ettevõtmiste laiendamine ja tugev seostamine õppeprotsessiga mõjutab kindlasti tundegikandidaatide valikuid Tartu Ülikooli suunas.

Erik Puura, TÜ arendusprorektor