Osale Tartu ülikooli rahvusteadusi tutvustavas loengusarjas Tartus

Alates 19. septembrist on kõik huvilised oodatud kuulama rahvusteaduste teemalist loengusarja, mis pakub võimalust osaleda kümnel põneval eesti keelt, kirjandust (kunsti)ajalugu, arheoloogiat, pärimust ning mõttelugu käsitleval loengul Tartus. 19. septembril kell 14.00 pidas Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2) avaloengu TÜ etnoloogia professor Art Leete, kes kõneles teemal „Mis teeb rahva suureks? Eestlastest ja soome-ugrilastest“.

Tartu ülikooli kui rahvusülikooli ülesanne on edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit. 2012. aastal loodi Tartu ülikooli juurde kümme rahvusteaduste professuuri, mille tegevuse kaudu neid ülesandeid sihipäraselt täita. „Riigipoolne lisarahastus tagab nende erialade jätkusuutlikkuse ning annab võimaluse arendada välja ka uusi suundi,“ sõnas TÜ filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop, lisades: „QS World University Rankings edetabelis kajastuv TÜ humanitaarteaduste 263. koht kinnitab, et rahvusteadused ei ole olulised ainult Eesti sees, nad on ka ülikooli rahvusvaheline lipulaev. Akadeemilise maine alusel on Tartu ülikooli humanitaarteadused selles edetabelis ülikooli valdkondadest kõige kõrgemal kohal“.

Rahvusteaduste sarja loengud annavad ülevaate professuuride tegevusest ning pakuvad sissevaadet erinevatesse küsimustesse. „Näiteks arutlevad TÜ rahvusteaduste professorid lihtsalt ja inimkeeli eesti keele, ajaloo, etnoloogia ja kultuuriga seotud küsimuste üle. Saab kuulda, kui jätkusuutlik on meie emakeel või millisesse keelekontaktialasse eesti keel kuulub, samuti mõtiskletakse selle üle, kas kunstiajalugu saab olla rahvusteadus ning uuritakse, kuidas rahvapärimus on mõjutanud eesti ajakirjandust,“ tõi TÜ filosoofiateaduskonna arendusjuht Eva-Kaia Vabamäe välja mõned vaatenurkadest, mille kaudu TÜ rahvusteaduste professorid oma professuuride olemuse laiemaks tutvustamiseks publiku ette astuvad.

Järgnev loeng toimub 3. oktoobril, mil ajaloo professor Tiit Rosenberg peab loengu teemal „Eesti ajalugu – rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu?“. Ta kutsub üles mõtlema, milliseid lähenemisviise Eesti ajaloole on olemas ning millist ajalugu me tegelikult vajame.

Järgmise aastanumbri sees on keelehuvilistel oodata TÜ eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega“, kus tõstatatakse meie emakeele jätkusuutlikkusega seotud küsimusi ning arutletakse, kas miljon kõnelejat, riigikeele ja EL-i ametliku keele staatus tagavad eesti keelele püsimise või kuidas viimasele erinevatel tasanditel kaasa aidata.

Tartus filosoofiateaduskonna ringauditooriumis toimuvate loengute põhjalikum ajakava ning tutvustus on leitav aadressilt www.ut.ee/rahvusteadused, kus saab ka loengutele registreeruda.

Loengusarja lai teemadering ja populaarteaduslik lähenemine pakuvad põnevat kuulamist ja mõtlemisainet gümnasistist täiskasvanud kultuurihuvilisteni. Igale loengule järgneb interaktiivne tegevus keeleteemalise viktoriini, aruteluringi, mälumängu, filmivaatamise või loovkirjutamise töötoa näol.

Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, TÜ filosoofiateaduskonna arendusjuht, tel: 737 6148, 5560 8051, e-post: eva-kaia.vabamae@ut.ee.