SEMINAR KOOLIDE-SPORDIHOONETE PAIGUTAMISEST NING AVALIKU RAHA KULUTAMSIEST NÜÜD JA MUISTE
Seminaril esinev TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa selgitab
ürituse tagamaid järgmiselt: "1990ndate aastate järsk struktuurimuutus
jättis maal tööta ligi 80% ühismajandite 140 000 töötajast. Kiiresti
linnastunud ja autostunud maaelanikkond paneb oma lapsed nüüd suure
linna kooli ja saab teenused sealsetest kaubanduskeskusest. Nõukogude
ajal paisunud äärmaalised majandikeskused kahanevad, jaekaubandus ja
muud teenused kontsentreeruvad, ühistransport hõreneb.
Linnalähivaldades tuleb aga koole-lasteaedu juurde ehitada.
Lapsed,
vaesed ja vanad aga ei sõida autoga. Kohtadel arendavad ja hoiavad
käigus sotsiaalset infrastruktuuri: koole, kultuurimaju, vanadekodusid
ja korraldavad jaekaubandust omavalitsused. Nüüd tuleb aga paljutki
muuta ja arvestada infrastruktuuri planeerides ka 10-15 aasta pärast
muutuva nõudlusega. Paraku sündis Nõukoguse ajal Eestis eriline
"rehepaplik" planeerimiskultuur, mis praktikas tähendab OMA asja
ajamist ametlikest strateegiatest ja ka analüüsidest mööda minnes:
"ajada välja" lobby tehes lisavahendeid kohalike objektide
rahastamiseks. Iseenese tarkusest toimetamine ei arvesta pahatihti
naabrite ja üldrahvalike huvidega ning tulemuseks ongi avalike
ressursside mitte kõige otstarbekam paigutamine.
Seminaril kõlavad järgmised ettekanded: "Planeerimisteooriad, nende sobivus ja rakendamine Eestis ja Tartumaal" (Taivo Tali); "Sotsiaalse infrastruktuuri planeerimine nüüd ja muiste: (Tabasalu aleviku) genplaanist (Suurhansu maaüksuse) detailplaneeringuni (Pille Metspalu); "Maapiirkondade majandus- ja rahvastikumuutus - mõju sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste tarbimisele" (Jaak Kliimask) ning "Väikekeskuste sotsiaalse infrastruktuuri planeerimise teooria ja praktika Eestis läbi sajandi. Suure-Jaani piirkonna näide" (Garri Raagmaa).
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Garri Raagmaa, tel: 445 0520, 52 78 899