Tartu Ülikooli haridus tagab hea toimetuleku tööturul

Äsjavalminud vilistlaste uuringust selgub, et aasta pärast lõpetamist on töö leidnud 80% Tartu Ülikoolis õppinud üliõpilastest ning neist enam kui kolmandik teenib 1000 eurot ja rohkem. Töötuid on lõpetanute seas vaid 1%.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37701","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]2011. aasta sügisel viis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE läbi küsitluse Tartu Ülikooli 2010. aastal lõpetanute seas. Küsitleti nii teaduskondade kui ka kolledžite kõikide õppeastmete lõpetanuid. Kokku osales küsitluses 1263 vilistlast, so 42% 2010. aastal Tartu Ülikooli lõpetanutest.

TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul on tulemused ootuspärased, sest Tartu Ülikooli eesmärk on õpetada oma tudengitele mõtlemisoskust. "Tark inimene suudab oma teadmisi ja analüüsioskust paindlikult kasutada ja on seeläbi võimeline lahendama ka kõige keerulisemaid küsimusi erinevates valdkondades," ütles Hallik.

Küsitluse tulemused näitavad, et praegu on vilistlased valdavalt hõivatud või seotud õpingutega, sh 50% vilistlastest töötab, 14% õpib ning 30% õpib ja töötab samaaegselt. Tööta on vaid 1% vilistlastest. Uuringu läbiviinud RAKE juhataja kt Kerly Espenbergi hinnangul ei olnud töö leidmine vilistlaste jaoks enamasti keeruline - ligikaudu pooled erialasel tööl töötavatest vastanutest, kes ei töötanud juba õpingute ajal, leidsid erialase töö kuni kahe kuuga. "Asjaolu, et 28% vilistlastest sai peale lõpetamist tööpakkumise isikliku pakkumisena näitab, et Tartu Ülikooli lõpetanud on hinnatud ka tööandjate seas. Head toimetulekut näitab seegi, et vilistlaste keskmine brutokuupalk (1105 eurot) on oluliselt kõrgem riigi keskmisest ning juhi, tippspetsialisti või kõrgema ametnikuna töötab kaks kolmandikku töötavatest vilistlastest," selgitas Espenberg.

Tema sõnul kehtib mõneti ootuspäraselt seos, et mida kõrgem haridustase lõpetati, seda lihtsam oli tööturul hakkama saada. "Üldjuhul teenivad madalama õppeastme lõpetanud madalamat palka ja töötavad vähemnõudlikumatel ametikohtadel. Ka töötavad kõrgema haridustaseme lõpetanud sagedamini ametikohal, mis on seotud õpitud erialaga."

Vaatamata sellele, et üldjuhul jäid vilistlased õpitud eriala ja ülikooliga rahule, ilmnes ka valdkondi, mis vajavad edasist arendamist. Ligikaudu pooled vastanutest ei jäänud rahule pakutud praktikavõimalustega. Ka toodi esile vähest ülikooli poolt õpinguteks pakutavat tuge ning suuremat vajadust nn ülekantavate oskuste (meeskonnatöö, ajakasutamis- ja planeerimisoskus jne) õpetamise järele.

Õpingute ajal töötas 70% vastanutest, neist pooled töötasid juba enne õpinguid. Nende enda hinnangul töötamine valdavalt takistas õppimist ning sellele viitasid ka andmed — kui nendest üliõpilastest, kes õpingute ajal ei töötanud, lõpetas nominaalajaga 68%, siis õpingute ajal töötanutest sai sellega hakkama vaid 51%. Õpingute ajal töötamise peamise põhjusena nimetati majanduslikke tegureid või varasema töö olemasolu, erialase töökogemuse saamiseks töötas oluliselt vähem vilistlasi.

Uuringu raportiga saab tutvuda siin: http://www.ec.ut.ee/et/rakendusuuringud/teostatud-projektid

Lisainfo: Kerly Espenberg, TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, juhataja kt, tel 5330 7476, kerly.espenberg@ut.ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee