Tartu ülikooli Narva kolledžis avatakse IT-õpe

Tartu ülikooli Narva kolledž avab koostöös IT kolledži, oma ülikooli arvutiteaduse instituudi ning kohalike praktikutega järgmisest õppeaastast infotehnoloogia eriala, kirjutab Põhjarannik.

Põhjaranniku andmeil on idee taga infotehnoloogia eriala Narvas õpetama hakata IT guru ja visionäär Linnar Viik, kes on olnud ka IT kolledži asutaja ja rektor − praegu on ta seal õppejõud.

Koostöös ettevõtjatega

Narva kolledži juht Katri Raik tunnistas Põhjarannikule, et vaatas ideele esialgu üsna skeptiliselt ja pidas kõige raskemaks punktiks õppejõudude leidmist, kes peale oma eriala valdamise töötavad valdavalt venekeelsete üliõpilastega mitmes keeles.

Raik ütleb, et IT eriala loomine on konkreetne samm, mille astuvad eri organisatsioonid ja inimesed Narva heaks ja temasse uskudes. Ideed toetavad Raiki sõnul peaminister Taavi Rõivas, haridusminister Jevgeni Ossinovski ning Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm.

“Ellu tuleb see viia Narva kolledžil koostöös IT kolledži ja oma ülikooli arvutiteaduse instituudi ning kohalike praktikutega. IT kolledž on lahkesti loovutanud oma õppekava meie uue õppekava arenduseks. Muidugi tuleb infotehnoloogiat Narvas õpetada! Narva suurim väljakutse on noorte lahkumine, sest nad ei näe oma elul perspektiivi. IT valdkond aga on kindlasti perspektiivne ja inimväärse palgaga. Pealegi on kolledž koolitanud 15 aastat valdavalt tüdrukuid, nüüd tuleb luua võimalus ka meestele, noorematele ja vanematele,” rääkis Raik.

Õppekava avamise juures on kolledži juhi sõnul üks olulisemaid punkte koostöö kohalike ettevõtjatega ning õppetöö tegelik sidumine kohaliku ettevõtlusega.

Juba järgmisel nädalal kohtutakse tööandjatega. Õppekava arutelu on novembri algul kavas ülikooli õppekomisjonis, seejärel senatis. Esimene lend TÜ Narva  kolledži IT erialal alustab septembris 2015. Esialgu hakkab Narva kolledžis uue õppekava järgi õppima 25 tudengit ja ühe õppekoha maksumus koolitajale on 3000 eurot aastas.

Tihe rebimine

Küsimusele, milles peituks erinevus Virumaa kolledži õppekavast, vastab Raik, et fookus oleks just IT-arendusel − kõige perspektiivsemal valdkonnal, kus kõige rohkem inimesi napib. “Samuti otsime uudseid koostöömudeleid kohalike ettevõtetega.”

Linnar Viik põhjendas, miks on tema meelest kõige õigem järgmine infotehnoloogia rakenduskõrghariduse kandebaas just Narva luua − ehkki sellekohast soovi on avaldatud nii Haapsalus, Pärnus, Türil, Võrus, Tartus kui Rakveres.

“See on seotud Ida-Virumaa päris hea reaalhariduse tasemega. Kui sul on samas piirkonnas võimalus ka oma kõrgharidusteekonda jätkata, võiks selles peituda lisamotivatsioon matemaatika ja reaalhariduse heaks omandamiseks. See on valdkond, mille järele on maakonnas huvi. Tegu on ka valdkonnaga, kus makstakse Ida-Virumaa piirkonna keskmisest palgast oluliselt kõrgemat palka, mis võimaldaks ka karjääriväljavaateid ja mis tooks sellesse piirkonda uusi töökohti. IT-firmad liiguvad talentide juurde, mitte ei liiguta talente teise kohta maailmas,” ütles Viik.

“Ülikool on väga huvitatud Eesti piirkondade arendamisest oma regionaalsete kolledžite kaudu. Infotehnoloogilise kõrghariduse väga hea kvaliteet Tartu ülikoolis võimaldab edukalt toetada IT õppekava sisseviimist TÜ Narva kolledžis. Potentsiaalsete üliõpilaste leidmine tundub praegu igati realistlik. Tulevaste lõpetajate erialase rakenduse leidmine on kõikide eelduste kohaselt lihtne, sest selliste teadmiste ja oskustega inimesi vajatakse kogu Eestis. Pikas perspektiivis saab eduka õppetöö võtmeküsimuseks kohalike õppejõudude olemasolu, sest nemad peavad katma arvestatava osa õppekavast. Töö alustamiseks on kriitiline hulk õppejõude olemas ka Ida-Virumaal,” ütles teemat kommenteerides TÜ õppeprorektor Martin Hallik.