Tartu Ülikooli nõukogu valis kuus professorit ja nimetas emeriitdotsendi
18. juuni istungil valis TÜ nõukogu kuus professorit ning juhtivteaduri. Lisaks nimetas nõukogu emeriitdotsendiks Reet Kasiku.
Pulmonoloogia professoriks valiti tagasi 1965. aastal Tartus sündinud Alan Altraja. Alan Altraja lõpetas TÜ ravi eriala 1990. aastal cum laude ja kaitses meditsiinidoktori kraadi Helsinki Ülikoolis 1999. aastal. Lisaks professori ametikohale töötab ta arst-õppejõuna TÜ Kliinikumi kopsukliiniku pulmonoloogia osakonnas. Prof Altraja peamiseks uurimisvaldkonnaks on krooniliste põletikuliste kopsuhaiguste patogeneesi selgitamine, proteoomika kasutamine krooniliste põletikuliste kopsuhaiguste patogeneesi selgitamisel ning kopsutuberkuloosi ja kopsuvälise tuberkuloosi ning multiresistentse ning eriti resistentse tuberkuloosi epidemioloogia araviga seonduvad aspektid.
Meditsiinitehnoloogia professoriks valiti 1959. aastal Soomes Raahes sündinud Jyrki Tapio Heinämäki. Jyrki Heinämäki kaitses oma doktorikraadi 1999. aastal Helsinki Ülikoolis, alates 2002. aastast on ta Helisingi Ülikooli dotsent. Ta on avaldanud enam kui 80 teaduspublikatsiooni ning viis patenti või patenditaotlust. Heinämäki on juhendanud 11 doktoranti ning on saanud mitmeid teadustoetusi kokku 775 000 euro väärtuses.
TÜ soome-ugri keelte professoriks valiti Helisingi Ülikooli soome-ugri keelte professor Janne Saarikivi. Saarikivi uurimisvaldkonnad on ajalooline leksikoloogia ja komparativistika, toponüümika, Põhja-Euroopa esiajalugu, sotsiolingvistiline ja revitalisatsiooniuurimus. Tema uurimistöö on olnud laiahaardeline ning rahvusvahelises soome-ugri keelte uurimises teedrajav. Ta on teinud pidevalt välitöid Põhja-Venemaal, Karjalas, Tveri piirkonnas, Vepsamaal, saamide aladel jm. Ta juhendab praegu üheksat doktoritööd Helsingi ja ühte Tartu Ülikoolis, juhib kahte teadusprojekti, kuulub kahte toimetuskolleegiumi ja kolme erialaühendusse. Prof Saarikivi publikatsioonidesse kuulub kaks monograafiat, 15 artiklit eriala juhtivates rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes ning nelja kogumiku toimetamine.
Praktilise filosoofia professoriks valiti tagasi professor Margit Sutrop. Margit Sutrop on sündinud 1963. aastal Tartus. Ta lõpetas 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjandise eriala cum laude. Filosoofiadoktorikraadi kaitses Margit Sutrop Konstanzi Ülikoolis 1997. aastal summa cum laude. Ta on ennast täiendanud Suurbritannias, Norras, Saksamaa, Šveitsis ja USAs. Praegu on Margit Sutrop TÜ praktilise filosoofia professor, filosoofia osakonna juhataja ning juhib alates 2001. aastast TÜ eetikakeskust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraalifilosoofia, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia, bio- ja meditsiinieetika, keelefilosoofia, esteetika ja kirjandusteooria.
Paleontoloogia ja stratigraafia professoriks valiti tagasi professor Tõnu Meidla. Tõnu Meidla on sündinud 1959. aastal Tartus. Ta lõpetas kiitusega Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogina 1982. aastal ning alates 1990. aastast on ta geoloogia- ja mineraloogiakandidaat (kaitsnud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis). 2000. aastal valiti Tõnu Meidla Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia korraliseks professoriks. Tema uurimisvaldkondadeks on paleontoloogia, ostrakoodide süstemaatika, paleökoloogia, stratigraafia, ordoviitsiumi paleogeograafia ja isotoopuuringud.
TÜ nõukogu valis zooloogia professoriks TÜ erizooloogia professori Toomas Tammaru. Toomas Tammaru on sündinud 1968. aastal Tartus. 1992. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna, aasta hiljem kaitses sealsamas teadusmagistri ning 1997. aastal Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Alates 1999. aastast töötas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia dotsendina ning 2005. aastal valiti ta TÜ erizooloogia professoriks.
Lisaks professoritele valis TÜ nõukogu ka bioorgaanilise keemia juhtivteaduri, Asko Uri. Asko Uri on sündinud 1953. aastal Tallinnas. 1977. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis keemia diplomi ning 1984. aastal kaitses ta samas keemiakandidaadi kraadi. Alates 1977. aastast töötas ta Tartu Ülikoolis keemikuna, 2002 2005 oli ta Eesti TA uurija-professor Tartu Ülikooli juures ning 2005. aastal asus ta tööle Tartu Ülikooli keemia instituudi juhtivteadurina.
Emeriitdotsendiks nimetati TÜ eesti keele dotsent Reet Kasik. 1946. aastal sündinud Reet Kasik kaitses filoloogiakandidaadi kraadi 1973. ja filosoofiadoktori kraadi 1994. aastal. Reet Kasik on töötanud Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas dotsendina alates 1977. aastast. 1993–1996 oli ta eesti keele professori kohusetäitja, 1995–1999 töötas ta professorina Helsingi Ülikoolis ja 1999–2009 taas dotsendina TÜ-s. Reet Kasiku peamised uurimisvaldkonnad on olnud eesti keele sõnamoodustus, eesti keele uurimine, lingvistiline tekstianalüüs ja kirjakeele variandid. Temalt on ilmunud 102 teaduspublikatsiooni ning hulk populaarteaduslikke artikleid. Kasiku juhendamisel on kaitstud 8 teadusmagistritööd, praegu on ta nelja doktorandi juhendaja.
Lisainfo:
Ivar-Igor Saarniit, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, tel 737 5605, e-post ivar [dot] saarniit [ät] ut [dot] ee
Mehis Tuisk
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel 737 5683
Mob 58 104 946
e-post mehis [dot] tuisk [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee