Tartu Ülikooli nõukogu veto annab ülikoolile veelkord võimaluse põhikirja aruteluks

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas oma 26. juuni otsusega jätkuvat toetust alates 2016. aastast rakendatavale ülikooli juhtimisreformile, rõhutades kahetasandilise juhtimisstruktuuri ja nelja keskse akadeemilise üksuse moodustamise olulisust ülikooli jaoks. Samas otsustas nõukogu panna senati poolt vastuvõetud uuele põhikirjale viivitava veto. Veto annab osapooltele lisaaega täiendavateks aruteludeks nii ülikoolis sees kui ka väljaspool.

Nõukogu oli eelnevalt oma 16. juuni 2014 istungil andnud senatile võimaluse muuta põhikirja teksti juba enne veto-protsessi algatamist nii, et juhtimismuudatuste rakendumisel oleks ka seniste teaduskondade identiteet kaitstud. „Kuna senatis 20. juunil arutlusel olnud alternatiivid ei saanud põhikirja teksti sisse viimiseks piisavat toetust, pidas nõukogu õigeks kasutada oma õigust viivitava veto seadmiseks, et võimaldada täiendavat aega reformi eesmärkide selgitamiseks ühiskonnas ja selle meetmete kooskõlastamiseks ülikoolis“ ütles Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid.

Täiendavaid konsultatsioone alustati juba enne senati möödunudnädalast arutelu, kui tulenevalt Eesti juristkonna laialdasest vastukajast reformile kutsus Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm kokku kohtumised ülikooli juhtimise muudatuste ja õigusteaduse arenguperspektiivide arutamiseks. 30. juunil kohtub Volli Kalm Tartu Ülikooli Iuridicumis kolleegidega õigusteaduskonnast ning 1. juulil TÜ Tallinna esinduses juristide ja nende esinduskogudega.

1. juulil 2014 ametisse asuv senati uus koosseis peab vastavalt kehtivale põhikirjale kogunema 30 päeva jooksul alates nõukogu otsusest ja väljendama oma seisukohta kord juba vastu võetud põhikirja ning selle võimalike muudatuste osas. „Nõukogu positsioon on sõnastatud vetootsuse selgitustes, otsuses kinnitab nõukogu ka oma jätkuvat põhimõttelist toetust juhtimis- ja struktuurireformile. Kui senat võtab põhikirja pärast tänast nõukogu otsust uuesti vastu – muudatustega või ilma, siis jääb nõukogul üle see vaid kinnitada. Loodetavasti saab ülikooli põhikiri olema selline, mis arvestab ka nõukogu ettepanekutega,“ sõnas Kaljulaid.

Loe ka Kersti Kaljulaiu vastuseid Tartu Postimehe küsimustele, mis puudutavad nõukogu otsust:

Milliste häältega nõukogu põhikirjale veto pani?

Otsus tuli napilt –  6:5. Jääb mulje, et nõukogu oli koledasti lõhki, aga tegelikult see nii ei olnud. Meil oli lihtsalt erinev arusaam sellest, kuidas kujunenud olukorda lahendada.

Suur enamus meist arvab endiselt, et reform tuleb läbi viia ja see on õige. Küsimus oli selles, kuidas saavutada olukord, kus kõik oleksid rahul ja mõistaksid selle reformi toimumise vajalikkust, saaksid aru oma kohast ülikooliperes, et nad mõistaksid, mis saab neist endist ja nende üksusest. Seda selgitustööd oleks vaja teha rohkem. Need inimesed, kes arvasid, et veel pole õige aeg põhikirja kinnitada, olid enamuses. 

Veto põhjuseid on siis kaks: identiteediprobleemid ja see, et reformi pole ühiskonnaga läbi arutatud?

Jah, ühiskonnas ja tingimata ka ülikoolis sees.

Ühiskonna huvi osas on küsimus selles, et kas võib-olla ei võiks sellest rääkida natukene laiemalt.

Samal istungil, kus me põhikirja arutasime, kiitsime me heaks ka ülikooli arengukava. Soovitan ka ajakirjanikel seda lugeda. Usun, et sealt leiab selgitusi ja seoseid sellele, miks tahetakse muuta ka põhikirja. Minu käest ei ole arengukava kohta mitte keegi mitte ühtegi küsimust küsinud. Põhikirja teema huvitas aga paljusid.   

Teadupärast on tänapäeval õppimine ja haridus selline, et inimene ei ole enam ainult ühe väga konkreetse eriala raames piiratud. Väga paljud inimesed õpivad interdistsiplinaarselt ja selliselt reformitud ülikoolis on selleks paremad võimalused. See on ka arengukava üks eesmärk – , et meie lõpetajad oleksid mitmekülgsed, et nad oleksid edukad, et nad oleksid 21. sajandil pandlikult kohanevad.

Mis probleemid need identiteediprobleemid täpsemalt on?

Arusaamad ilmselt ongi erinevad. Ülikoolist väljapoole jäävate huvirühmadega vesteldes on mulle jäänud mulje, et näiteks juristidele on väga tähtis, et nad saaksid rahvusvahelises suhtluses kasutada väljendit, et nad on käinud õigusteaduskonnas, «law school» nagu inglise keeles tihti öeldakse. Nende jaoks on see identiteediküsimus. Keegi teine võib mõista seda teisiti.

Ülikoolis sees ja ülikoolist väljas on olnud erinevaid definitsioone selle kohta, mis kellelegi muret teeb. Kellele teeb muret see, kui palju, mis tasandil on otsustusõigust, kellele teeb muret just nimelt see, kuidas üksust nimetatakse. Aga ma olen täiesti kindel, et kõigele sellele leidub lahendus, kui rääkida ja suhelda.

Lisainfo: Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikooli nõukogu esimees, tel: +352 621 165 737, e-post: kersti.kaljulaid@eca.europa.eu.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392