Tartu ülikooli tudengid tõestasid, et droone on võimalik kaaperdada

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi Erasmuse-tudengid tõestasid, et turul vabalt kättesaadavate droonide juhtimise saab täielikult üle võtta. Nad kirjutasid valmis maailmas unikaalsed algoritmid ja programmikoodid, mis suudavad panna ühe drooni teist jälitama. Droonide turvaaugud toovad kaasa küberrünnaku ohu.

Droone, sh näiteks nelja propelleriga koptereid, kasutatakse järjest enam nii hobi-, äri- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Droone saab kasutada sõjaolukorras vastase liikumise jälgimiseks, valvata riigipiire ning otsida kadunud inimesi. Statistika näitab, et Euroopas tõuseb droonide kasutamise maht igal aastal 30%, mis paneb üha enam mõtlema droonide ohutuse peale.

Ka Eesti kontekstis võib näha, et droonidest on saanud igapäevased kasutusvahendid. Aktiivselt kasutatakse droone nii droonifotograafia kui ka -videode tegemiseks. „Üheks näiteks on laulupidu, mil inimeste peakohal lendas mitmeid droone. Ka poliitikud on poliitiliste trikkide läbiviimiseks lennutanud droone vastase teleülekannet segama,“ tõi TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo näiteid, lisades, et sageli lennutatakse droone ebaseaduslikult, ilma loata, mis paneb üha enam mõtlema sellega seotud ohtudele.

Kontrollimaks droonide lennutamist, kehtestavad paljud riigid droonidele lennukeelualasid, kuid tegelikult pole seda sugugi lihtne kontrollida. Ohukoht on ka see, et enamikul droonidel, mida meie peade kohal lennutatakse, puudub igasugune turvamehhanism. „Miski ei taga seda, et droone saaks juhtida ainult nende õige juhtpuldi abil ja nii saaks igaüks juhtimise üle võtta ning midagi pahatahtlikku korda saata. See võib tähendada ootamatut ohtu kogu sellele kiirelt arenevale äri ja turbega seotud valdkonnale,“ arutles Vilo.

Tartu ülikoolis läbi viidud projektis tõestasid tudengid, et turul vabalt kättesaadavate droonide juhtimise saab täielikult üle võtta. Projekti viisid vaid paari kuu jooksul läbi Erasmuse vahetusüliõpilased Manuel Kramer ja Martin Schmeisser Bremeni ülikoolist Saksamaalt. Neid juhendasid külalisteadlane Rafik Chaabouni Lausanne’i riiklikust polütehnikumist ja Tartu ülikooli teadur Amnir Hadachi.

Tudengid kirjutasid valmis maailmas unikaalsed algoritmid ja programmikoodid, mis suudavad panna ühe drooni teist jälitama, vahele jäämata varastada tema lindistatavat videot ja teise drooni ära kaaperdada. Varem on sama asja lihtsamal kujul proovitud Saksamaal, aga TÜ tudengid on esmakordselt suutnud drooni kaaperdamise arendada välja nii, et pärast kaaperdamist ei juhi drooni enam keegi, ta liigub puhtalt teda ära kaaperdatud droonilt saadud visuaalse info põhjal.

„Tudengid näitasid oma projektis kõige hullemat stsenaariumi, kus üks droon kaaperdab teise,“ rääkis tudengite juhendaja Rafik Chaabouni, lisades, et kõigeks selleks vajalikud IT vahendid saab installeerida väga odavale Raspberry Pi mikroarvutile, mille saab paigaldada sarnasele droonile.

Eile TÜ arvutiteaduse instituuti külastanud ja demonstratsiooni jälginud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi tehisintellekti ja informaatika professor Patrick Henry Winston sõnas, et nähtu on murettekitav. „See oli üheaegselt ambitsioonikas ja hirmutav esitlus,“ tõdes ta, lisades, et see, mida need noored päris droonide ja päris ohu vastu teha suudavad paneb mõtlema, et igasugune arvutite turvalisus on kõige tähtsam asi, mille pärast muret tunda.

„Tudengid tõestasid, et enamus droonidest on praegu ebaturvalise kommunikatsiooniga ja seega haavatavad. Vaja on vaid veidi programmeerimisoskust ja antenni ning eelpool nimetatud stsenaariumid saavad võimalikuks,“ ütles Vilo, lisades, et selliste näidete varal püüavad teadlased tõsta teadlikkust riskidest, mis järjest autonoomsemate lennumasinate kehva andmeturbega kaasnevad.

Vaata ka "Reporteri" uudist sündmuskohalt.

Lisainfo: Jaak Vilo, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor, tel: 50 49 365, e-mail: vilo@ut.ee.