2013. aasta sügisel jõudis kasutajateni esimene originaalne, st eesti keelele baseeruv kõnetest, millega on võimalik otsustada, kas 5-6-aastase lapse kõne areng vastab eakohasele normile. 2014. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil tunnustati testi kui parimat didaktilis-rakenduslikku tööd.
Kõne on lapse puhul üks olulisi arengunäitajaid - sõltudes taju, mälu, mõtlemise ja motoorika arengust, mõjutab kõne omakorda lapse tunnetustegevuse arengut. Kõne arengu hindamine, mille käigus kogutakse informatsiooni erinevate kõnevaldkondade arengu kohta, on üks osa lapse arengu hindamisest. Logopeedid puutuvad oma igapäevases töös pidevalt kokku vajadusega otsustada, kas lapse kõne areng on eakohane. Kui see osutub mitte-eakohaseks, siis tõstatub järgmine küsimus – millistes valdkondades esineb mahajäämus, kui suur see on ja kuidas last aidata?
Kõne hindamiseks on erinevaid võimalusi. Vaatluse, küsimustike ja mittestandardiseeritud testide kõrval on standardiseeritud test üks kõne hindamisvahenditest, mille kasutamise eesmärgiks on anda hinnang konkreetse lapse kõne arengule eakohase arengu normist lähtuvalt. Standardiseeritud kõnetesti kasutades saab logopeed anda objektiivse numbrilise hinnangu, milline on uuritud lapse kõne areng eakaaslastega võrreldes ja millistes kõnevaldkondades esineb mahajäämus.
Test koosneb 26 ülesandest, millega on võimalik saada ülevaade lapse sõnavara, grammatika ja hääldamise arengust. Täismahus testi läbiviimine võimaldab koostada lapse kõnearengu profiili. Kuid testil on olemas ka nn lühiversioon, mis võimaldab logopeedidel kiiresti ja objektiivselt välja selgitada alakõnega laste riskirühm, seega hoida kokku tööaega ja ressurssi.
Testi autorid on eripedagoogika osakonna logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap ning logopeedid Margit Aid ja Raili Mäll. Test valmis haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti logopeedide ühingu koostööprojekti raames aastatel 2006-2013.