TÜ GEOGRAAFIA INSTITUUT TÄHISTAB TUNTUD HÜDROLOOGIDE KARL HOMMIKU JA TIIT EIPRE 100. SÜNNIAASTAPÄEVA
20.09.2004
Mõlemad mehed on sündinud 1904. aasta septembris ja õppisid omal ajal Tallinna Tehnikumis kultuurtehnika erialal.
Suurema aja oma elust olid nad tegevad sisevete hüdroloogia alal. Karl Hommik töötas Eesti Sisevete Büroos alates 1930. aastast ning peale sõda maaparanduse uurimise asutustes, pikemalt Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Tehnikadoktor K. Hommik on tegelenud pikka aega äravoolu uurimisega veebilansi meetodil ning ta on põllukuivenduse eestimaiste teaduslike aluste looja. Maaparanduse hüdroloogiliste aluste väljatöötamine kujunes tema elutööks ja sellealaste teadusuuringutega oli ta nõukogude perioodil NL piires tuntud ja tunnustatud teadlane.
Tiit Eipre elutööks on olnud Eesti rahvusliku hüdroloogiateenistuse arendamine, kus ta oli ametis rohkem kui 40 aastat. Tema teeneks tuleb pidada hüdromeetrilise vaatlusvõrgu taastamist ja laiendamist peale sõda ning rakenduslike hüdroloogiliste uuringute korraldamist. Ta on olnud tegev Eesti veemajanduse planeerimise alal, järvede veebilansi arvutusmeetodite täpsustamisel ja jõgede äravoolu analüüsil. Tema algatusel rajati Tooma soojaam, mis tänaseks rohkem kui 50 aasta pikkuste soohüdroloogia vaatlusridadega on pälvinud laialdase tuntuse märgalade uuringutes ning Tiirikoja järvejaam Peipsi kaldal Mustvee lähedal. 1970. aastate algul korraldas T. Eipre Pandivere piirkonnas detailseid äravoolu uuringuid, mis olid aluseks Pandivere veekaitseala loomisel ning Pandivere kõrgustiku kui Eesti tähtsaima põhjaveeala veevarude hindamisel.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ geograafia instituut, Arvo Järvet, tel: 737 5824
Suurema aja oma elust olid nad tegevad sisevete hüdroloogia alal. Karl Hommik töötas Eesti Sisevete Büroos alates 1930. aastast ning peale sõda maaparanduse uurimise asutustes, pikemalt Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Tehnikadoktor K. Hommik on tegelenud pikka aega äravoolu uurimisega veebilansi meetodil ning ta on põllukuivenduse eestimaiste teaduslike aluste looja. Maaparanduse hüdroloogiliste aluste väljatöötamine kujunes tema elutööks ja sellealaste teadusuuringutega oli ta nõukogude perioodil NL piires tuntud ja tunnustatud teadlane.
Tiit Eipre elutööks on olnud Eesti rahvusliku hüdroloogiateenistuse arendamine, kus ta oli ametis rohkem kui 40 aastat. Tema teeneks tuleb pidada hüdromeetrilise vaatlusvõrgu taastamist ja laiendamist peale sõda ning rakenduslike hüdroloogiliste uuringute korraldamist. Ta on olnud tegev Eesti veemajanduse planeerimise alal, järvede veebilansi arvutusmeetodite täpsustamisel ja jõgede äravoolu analüüsil. Tema algatusel rajati Tooma soojaam, mis tänaseks rohkem kui 50 aasta pikkuste soohüdroloogia vaatlusridadega on pälvinud laialdase tuntuse märgalade uuringutes ning Tiirikoja järvejaam Peipsi kaldal Mustvee lähedal. 1970. aastate algul korraldas T. Eipre Pandivere piirkonnas detailseid äravoolu uuringuid, mis olid aluseks Pandivere veekaitseala loomisel ning Pandivere kõrgustiku kui Eesti tähtsaima põhjaveeala veevarude hindamisel.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ geograafia instituut, Arvo Järvet, tel: 737 5824