TÜ majandusteaduskonna doktorant Rasmus Kattai: pangad on muutunud haavatavamaks

17.02.2011

Neljapäeval, 17. veebruaril kaitseb Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas oma doktoritööd Rasmus Kattai, kes käsitleb väitekirjas seoseid erasektori võlakoormuse ning pangandussektori haavatavuse vahel Eesti näitel. [[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38901","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]

2008.a. alguse saanud globaalsele kriisile eelnenud kiire laenukasv viitab pankade laenutegevuse ning erasektori suurenenud võlakoormuse võimalikule olulisusele hilisemate sündmuste arengus. Kattai eeldas oma töö hüpoteesina, et majapidamiste ning ettevõtete suurenenud kohustused pankade ees on muutnud laenuklientide maksedistsipliini majandust tabavate negatiivsete ¨okkide suhtes tundlikumaks ning pangad on selle tulemusena muutunud laenukvaliteedi ulatuslikuma halvenemise tõttu haavatavamaks.

Rasmus Kattai koostas oma doktoritöös pangandussektori haavatavuse hindamiseks tugevusanalüüsi süsteemi (ingl. k. stress-test system), mis koosneb kahest integreeritud mudelist: Eestis tegutsevate pankade krediidiriski mudelist ning Eesti majanduse makromudelist. Makromudeliga luuakse hüpoteetilisi majanduse arengustsenaariumeid, st. matkitakse majanduse reaktsiooni seda tabavate negatiivsete ¨okkide suhtes, seejuures reaktsioone imiteeritakse erasektori erineva võlataseme juures. Krediidiriski mudeli abil seostatakse ¨okijärgsed muutused olulisemates makromajandusnäitajates pankade laenukvaliteedi näitajatega, milleks on viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal laenuportfellis.

Stsenaariumianalüüs tuvastas, et viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal kasvab negatiivse ¨oki tulemusena enam juhul kui majapidamiste ning ettevõtete laenukoormus on suhteliselt kõrgem. Aastatel 2004-2008 toimunud kiire finantssüvenemine ning selle aja jooksul enam kui kahekordistunud erasektori võla ja SKP suhe põhjustavad muudel võrdsetel tingimustel laenukvaliteedi indikaatorites kuni kaks korda ulatuslikuma reaktsiooni, erinedes laenuliigiti ning sõltudes olulisel määral negatiivse ¨oki allikast. Suhteliselt suurem oli laenukvaliteedi reaktsioon intressimääraga seotud ¨okkide, st Euribori tõusu ning laenuintressi riskipreemia suurenemise suhtes. Oma töös järeldas Kattai, et tugev seos Eesti ning euroala majandus- ja intressitsüklite vahel vähendab siinsete pankade haavatavust. Samas on ka pankadel endil võimalik haavatavust vähendada hoides riskipreemiad majandustsükli suhtes võimalikult vähetundlikud.

Kaitsmine toimub neljapäeval, 17. veebruaril kell 14.15 TÜ majandusteaduskonnas (Narva mnt 4, ruum B306). Rasmus Kattai doktoritöö "The links between private sector indebtedness and banking sector vulnerability: An Estonian case study" (Erasektori võlakoormuse ja pangandussektori haavatavuse vaheliste seoste modelleerimine Eesti näitel) juhendaja on professor Tiiu Paas ja oponendid professor Karsten Staehr (PhD) Tallinna Tehnikaülikoolist ning Pierre Lafourcade (PhD) Hollandi Keskpangast.

Link Rasmus Kattai doktoritööle: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/16435

Lisainfo: Ene Kivisik, TÜ majandusteaduskonna dekanaadi juhataja, tel 737 6315, ene.kivisik@ut.ee


Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee