TÜ teadlased leiutasid kiire ja tõhusa meetodi piimhappe kääritamiseks
25.10.2007
Tartu Ülikool esitas rahvusvahelise patenditaotluse tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnika arenduskeskuse teadlaste grupilt koosseisus Eerik Jõgi, Allan Nurk, Karin Kask, Tiina Michelson ja Mari-Liis Ots leiutisele "Meetod sporogeensete fermenteeritavate termofiilsete mikroorganismi tüvede endospooride saamiseks ja saadud endospooride kasutamine fermentatsiooni inokuleerimiseks".
Leiutises kasutatakse bakteriperekonna Bacillus termofiilsete ja piimhapet kääritavate esindajate võimet moodustada spoore (endospoore) ehk puhkerakke, mis on väga vastupidavad ka äärmuslikele keskkonnamõjudele nagu kõrge temperatuur, happeline ja aluseline keskkond jne. Puhkerakud võivad säilitada idanemisvõime üle paljude aastate.
Leiutise üks autoritest, TÜ keskkonnatehnika arenduskeskuse vanemteadur Allan Nurk selgitas, et tüüpilise mikrobioloogilise tootmise puhul on kõige töömahukam ja oskusi nõudvam töö mikroobide sissekülvi ettevalmistamine. "See koosneb järjestikku toimuvatest ja järjest suureneva mahuga kasvatustest eesmärgiga saada sissekülviks piisav hulk kiiresti paljunevaid vegetatiivseid bakterirakke. Meie leiutatud meetodi uudsus aga seisnebki selles, et teatud töötluse korral on võimalik toota Bacillus sp. spoore ja neid hiljem sissekülvina kasutades saavutada piimhappe tootmistsüklis sama või isegi parem tulemus kui traditsioonilist sissekülvi kasutades," ütles Nurk.
"Piltlikult öeldes on see nagu kaks lähenemist küsimusele, kuidas saada kohv magusaks: kas võtan mullase suhkrupeedi ning asun sellest ise suhkrut eraldama (traditsiooniline sissekülv) või võtan suhkrutoosist lusikatäie valmis suhkrut (spooride kasutamine sissekülviks)," selgitas kujundlikult leiutise üks autoritest, keskkonnatehnoloogia teadur Eerik Jõgi.
Peamine majanduslik argument sellise meetodi patenteerimisekson fakt, et käärituskultuuri ettevalmistus spooride kujul võimaldab mikrobioloogilise oskustöö ajaliselt ning ruumiliselt eraldada tegelikust tootmisprotsessist. Näiteks saab spoore toota Euroopas ja piimhapet ennast kääritada hoopis Hiina või India põllumajanduspiirkondades.
Leiutis on eelkõige mõeldud tööstuslikuks toorainetootmiseks. Piimhape on keemiatööstuse jaoks väärt aine, millest saab edasi sünteesida mitmeid teisi ühendeid. Põhimõtteliselt on meetodit võimalik kasutada ka toiduainetetööstuses, kuid sihtmärk on siiski suuremahuline keemiatööstus.
Lisainfo: TÜ Tehnoloogiainstituudi biotehnoloogia ekspert Hardo Lilleväli, tel 737 4803, 5649 4247
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
%20anneli [dot] maaring [ät] ut [dot] ee
/yldinfo/press
Leiutises kasutatakse bakteriperekonna Bacillus termofiilsete ja piimhapet kääritavate esindajate võimet moodustada spoore (endospoore) ehk puhkerakke, mis on väga vastupidavad ka äärmuslikele keskkonnamõjudele nagu kõrge temperatuur, happeline ja aluseline keskkond jne. Puhkerakud võivad säilitada idanemisvõime üle paljude aastate.
Leiutise üks autoritest, TÜ keskkonnatehnika arenduskeskuse vanemteadur Allan Nurk selgitas, et tüüpilise mikrobioloogilise tootmise puhul on kõige töömahukam ja oskusi nõudvam töö mikroobide sissekülvi ettevalmistamine. "See koosneb järjestikku toimuvatest ja järjest suureneva mahuga kasvatustest eesmärgiga saada sissekülviks piisav hulk kiiresti paljunevaid vegetatiivseid bakterirakke. Meie leiutatud meetodi uudsus aga seisnebki selles, et teatud töötluse korral on võimalik toota Bacillus sp. spoore ja neid hiljem sissekülvina kasutades saavutada piimhappe tootmistsüklis sama või isegi parem tulemus kui traditsioonilist sissekülvi kasutades," ütles Nurk.
"Piltlikult öeldes on see nagu kaks lähenemist küsimusele, kuidas saada kohv magusaks: kas võtan mullase suhkrupeedi ning asun sellest ise suhkrut eraldama (traditsiooniline sissekülv) või võtan suhkrutoosist lusikatäie valmis suhkrut (spooride kasutamine sissekülviks)," selgitas kujundlikult leiutise üks autoritest, keskkonnatehnoloogia teadur Eerik Jõgi.
Peamine majanduslik argument sellise meetodi patenteerimisekson fakt, et käärituskultuuri ettevalmistus spooride kujul võimaldab mikrobioloogilise oskustöö ajaliselt ning ruumiliselt eraldada tegelikust tootmisprotsessist. Näiteks saab spoore toota Euroopas ja piimhapet ennast kääritada hoopis Hiina või India põllumajanduspiirkondades.
Leiutis on eelkõige mõeldud tööstuslikuks toorainetootmiseks. Piimhape on keemiatööstuse jaoks väärt aine, millest saab edasi sünteesida mitmeid teisi ühendeid. Põhimõtteliselt on meetodit võimalik kasutada ka toiduainetetööstuses, kuid sihtmärk on siiski suuremahuline keemiatööstus.
Lisainfo: TÜ Tehnoloogiainstituudi biotehnoloogia ekspert Hardo Lilleväli, tel 737 4803, 5649 4247
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
%20anneli [dot] maaring [ät] ut [dot] ee
/yldinfo/press