TÜ teadlased töötasid välja tõhusa meetodi laste ajuinsuldi avastamiseks

Tartu Ülikooli teadlaste töörühm TÜ neuropsühholoogia vanemteaduri Anneli Kolgi juhtimisel on teinud kindlaks, et kui seni registreeritud keskmine haigestumus neonataalsesse insulti maailma eri paigus jääb vahemikku 17-20 haigusjuhtu 100 000 sünni kohta, siis Eestis oli see arv tunduvalt suurem – 63 last 100 000 sünni kohta aastas. Projekt on maailmas üks laiahaardelisemaid, mis neonataalse ehk vastsündinute insuldi uurimiseks on läbi viidud.

Anneli Kolk tõdes, et selline arvuline erinevus haiguse diagnoosimisel võib olla tingitud asjaolust, et neonataalset ehk vastsündinute insulti on raske ära tunda. "Varane haiguse diagnoos on väga oluline, et lapsed saaksid haiguse ägedal perioodil vajalikku ja õigeaegset ravi," ütles Kolk.

Uuringust selgus ka, et läbipõetud ajuinsult võib pidurdada edaspidi lapse kõne, mälu ja silma-käe koostöö funktsioonide arengut, mis vajab individuaalse neuropsühholoogilise rehabilitatsioonigrammi rakendamist. Projekti tulemuste rakendamisel paranes neonataalse insuldi diagnostika vastsündinuperioodis, kasvades 29 protsendilt 40-le.

Ajuinsuldi riskifaktorid sõltuvad lapse vanusest. Vastsündinute insuldi korral sõltuvad need oluliselt näiteks platsenta patoloogiast ja kaasasündinud hüübimissüsteemi häiretest. Ka lapseea insuldi riskifaktorid erinevad oluliselt täiskasvanute insuldi riskifaktoritest ning neid on keerulisem avastada. Riskiteguritena tulevad arvesse nii kaasasündinud kui omandatud südamehaigused, veresoonkonna anomaaliad, endoteeli kahjustused, põletikulised ja kollageenihaigused ning mitmed pärilikud hüübimishäiretega kulgevad haigused.

Võrreldes laste edasist kognitiivset arengut said neonataalse insuldiga lapsed oluliselt nõrgemaid tulemusi sensomotoorsetes, visuaal-ruumilistes, keele, mälu ja tähelepanu funktsioonides. Lapseea insuldiga lastel olid häiritud põhiliselt sensomotoorsed, mälu ja tähelepanuga seotud funktsioonid. Prospektiivse uuringu andmetel paranesid ajuinsuldiga laste kognitiivsed võimed vähesel määral, kusjuures kahjustuse profiil jäi samaks. Paranemine oli suurem lastel, kes järgisid individuaalset rehabilitatsiooniprogrammi.

Uurimisprojekti "Ajuinsult lapseeas – epidemioloogiline uuring koos ajuinsuldile kaasuvate kognitiivsete häirete diagnoosimise ja individuaalse neuro(re)habilitatsiooni programmi väljatöötamisega" läbiviimist finantseeris Eesti Teadusfond.

Lisainfo: TÜ neuropsühholoogia vanemteadur Anneli Kolk, tel 731 9580, 506 5862

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring@ut.ee
/yldinfo/press