Ursel Soometsa inauguratsiooniloeng "Kuidas küttida metaboloomi?"
Loeng "Kuidas küttida metaboloomi?" kajastab uue teadussuuna, metaboloomika olemust ja hetkeseisu nii maailmas kui ka Eestis.
Metaboloomika on teadussuund, kus uuritakse teatud väikese molekulmassiga orgaaniliste molekulide kogumeid. Need molekulid (metaboliidid, nagu näiteks rasvhapped, vitamiinid, steroidid jt; ksenobiootikumidest näiteks antibiootikumid, pestitsiidid või rohelise tee toimeained ja palju muudki) on märksa väiksemad kui geenid või valgud, mida uuritakse genoomikas ja proteoomikas.
Loengus vaadeldakse, mis on ainevahetuses osalevate väikeste molekulide uurimise tugevused ja nõrkused võrreldes teiste meetoditega ning selgitatakse eri platvormide häid ja halbu külgi. Kindlasti kajastatakse metaboloomika osa tänapäeva meditsiinis, kuid räägitakse ka teistest kasutusaladest. Metaboloomika rakendused ei ole piiratud vaid baasteadusega. Loeng annab kuulajale ülevaate uuest põnevast uurimisvaldkonnast, mis ühest küljest seostub teoreetiliste baasteaduste ja matemaatikaga ning teisalt reaalsete meditsiiniliste ainevahetuse probleemide ja haigustega.
Ursel Soometsa loeng "Kuidas küttida metaboloomi?" on professorite inauguratsiooniloengute sarja kolmas loeng Tartu Ülikoolis.
Professor Ursel Soomets lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna bioorgaanilise keemia erialal, omandas 1994. aastal Tartu Ülikoolis magistrikraadi orgaanilises keemias ning kaitses 2000. aastal Stockholmi Ülikoolis doktoritöö neurokeemias ja neurotoksikoloogias. Ursel Soomets on töötanud Tartu Ülikoolis alates ülikooli lõpetamisest 1985. aastal. Arstiteaduskonna biokeemia instituudis on ta viimased üheksateist aastat ametis olnud vanemassistendi, vanemteaduri ja dotsendina. 2010. aastal valiti Ursel Soomets meditsiinilise metaboloomika professoriks. 2000. aastal töötas ta külalisteadurina USA-s SCRIPPS-i instituudis ning alates 2008. aastast on ta Londoni King’s kolledži külalislektor. 2009. aastal anti Ursel Soometsale riiklik teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas (töörühmas koos Ü. Langeli, M. Pooga, K. Kilgi ja M. Hanseniga). Tema peamised uurimisvaldkonnad on neuroimmunoloogiliste ja kaasasündinud haiguste metaboloomilised uuringud, oksüdatiivne stress, peptiidsed ja mittepeptiidsed antioksüdandid kui ravimeellased, nende disain, süntees ja bioloogiline aktiivsus.
KÕIK HUVILISED ON OODATD!