Uuring: doktorantuuri vähese efektiivsuse taga on erasektori väike nõudlus

Tartu ülikooli teadlastel valmis teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi TIPS raames professor Raul Eametsa juhitud uuring doktoriõppe tulemuslikkusest. Uuringust selgus, et doktorantuuri madala efektiivsuse taga on eelkõige materiaalsed probleemid. Eesti väiksusest tulenevalt on ka probleemiks erasektori väike nõudlus doktorikraadiga inimeste järele.

Uuringus otsitakse seoseid doktoriõppe meetmete ja doktoriõppe tulemuslikkuse vahel õppeprotsessi, teadustegevuse ja doktorantide materiaalse toimetuleku aspektist – see on oluliseks aluseks doktorantide arvu suurendamisel. Tulenevalt demograafilistest trendidest väheneb doktorantuuri astujate arv lähema 5–6 aasta jooksul. „Seda langust peaks korvama ülikoolide suurem rahvusvahelistumine. Lisaks sellele peaks suurenema nende inimeste arv, kes astuvad doktorantuuri pärast mõningast töötamist, mitte vahetult pärast magistriõpinguid,“ rääkis võimalikest lahendustest doktorantide arvu säilitamisel uuringu eestvedaja, TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Uuringus leiti, et doktorantuuri astumisel ei ole tulevane töökarjäär oluliseks motivaatoriks. „See viitab tõsiasjale, et ühelt poolt ei ole akadeemilise sektori töötasu täna enam tööturul konkurentsivõimeline, kuid teisalt, tulenevalt doktorantide küsitlusest ei hinda ka erasektori tööandjad doktorikraadi olemasolu,“ rääkis Eamets, tuues peamise põhjusena välja Eesti majanduse väiksuse ja väikeettevõtete suure osakaalu. „Eestis ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kellel oleks vajadus ja võimalus doktorante tööle palgata. Seetõttu on väljaspool akadeemilist sektorit eelkõige avaliku sektori töökohad üheks võimaluseks doktorikraadiga inimestel tööd leida,“ tõdes Eamets, leides, et doktori­kraadi kui tippspetsialisti kvalifikatsiooni näitaja väärtustamine ühiskonnas on üks suuremaid väljakutseid parandamaks doktoriõppe mainet.

Kõige olulisemaks takistuseks doktoritöö edenemisel peeti liigset hõivatust põhitööga, mis tähendab, et senised doktorandi­toetused ei taga majanduslikku toimetulekut ega anna võimalust pühenduda doktoritööle. „Doktoranditoetus on püsinud muutumatuna juba 10 aastat ja tänasel kujul ei vasta see kindlasti enam noore inimese, kellel on sageli ka pere, normaalset elustandardit tagavatele materiaalsetele kulutustele, rääkimata sotsiaalsetest garantiidest,“ ütles Eamets, lisades, et ka õppelaenu suurus ja selle tagasi­maksmise kord ei stimuleeri doktorante seda kasutama: „Tulemuseks on täiskohaga töötamine, mille tõttu kannatab doktoriõppe efektiivsus.“

Uuringu autorid esitavad uuringus mitmeid soovitusi poliitikakujundajatele ja soovitusi ülikoolidele doktoriõppe tulemuslikkuse parandamiseks. Tutvu uuringuga lähemalt TIPSi kodulehelt.

Uuringut läbiviinud töögrupi juht on professor Raul Eamets ning uuringu autorid on Katrin Tamm, Dorel Klaos-Tamm, Merli Aksen, Anita Kärner ja Eneli Kindsiko.

Uuring valmis teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi TIPS raames. Programmi eesmärgiks on viia läbi teadusuuringuid, mis hindavad seniseid teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid ning kajastavad perspektiivis riigile oluliseks kujunevaid, tulevikku vaatavaid teemasid. Programmi toetab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo: Raul Eamets, TÜ makroökonoomika professor, majandusteaduse doktoriõppe programmijuht, tel: 737 6374, 514 0082, e-post: raul.eamets@ut.ee.