Uuring näitab, et keskmine Eesti mees on riskialdis pereinimene

Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine, meelemürkide tarvitamine ja tervisemured, selgus värskest Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse RAKE tehtud Eesti meeste uuringust.

Uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe. Tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. „Partnerivalikul hinnatakse armastust, partneri iseloomu ja head seksuaalset sobivust, intelligentsus, ühised väärtused ja partneri potentsiaalne edukus lapsevanemana on tähtsad,“ rääkis tulemustest uuringu üks läbiviijaid, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika õppetooli juhataja Mare Ainsaar.

Laste sünd on üldjuhul meeste jaoks soovitud sündmus. Mehed peavad parimaks vanuseks esimese lapse saamisel 26–27 eluaastat. Ideaalis sooviksid mehed oma perekonda kahte või enamat last, kuid tegelikult ollakse isa peamiselt ühele või kahele lapsele. Kõige enam nimetasid mehed laste puudumise põhjuseks muret kindla töö, elukoha ja majandusliku toimetuleku pärast, samuti sobiva partneri puudumist.

Tervisemuredega oli viimase aasta jooksul arsti külastanud või arstiga konsulteerinud 77% 15–54aastastest meestest. Eesti meeste suurimaks tervise probleemis on ülekaalulisus – üle poolte meestest on ülekaalulised või rasvunud. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid, nagu  närvilisus, masendus, rahutus, õnne mitte tundmine, mahus, mida loetakse tervisele ohtlikuks,“ loetles Ainsaar. Haiged mehed, kes arsti juurde ei jõua, tõid peamiste tagasihoidjatena välja pikad järjekorrad, arstiabi kalliduse ja isetervenemise võimaluse.

Paljud mehed on viimasel aastatel käitunud ka enda tervist ja elu ohustavalt. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine. Juhupartnereid on viimase aasta jooksul olnud umbes igal kolmandal mehel ja vaid pooled neist kasutasid juhuvahekorras olles kondoomi.

Uuringu tellinud Eesti säästva arengu komisjoni raportöör, lastekaitse liidu president Loone Ots sõnas, et Eesti meeste probleemid vähendavad otseselt võimalusi tõsta Eesti iivet. „Riik saab panustada, tõstes arstiabi kättesaadavust ja kutsudes mehi spetsiaalselt neile mõeldud terviseuuringutele. Mõnuainete ennetustööd tuleb tõhustada. Eriti tähtis on tervisekasvatus nii koolides kui ka kõrgkoolides. Viimastesse pole teavitustöö seni kuigivõrd jõudnud, kui süsteemse tervisehariduse jätkamiseks on just meie kõrghariduse põld piisavalt lai,“ rääkis Ots.

Otsa sõnul on eraldi küsimus noorte perede toetamine, julgustamaks neid saama esimest last enne 30. eluaastat: „Siis on tõenäolisemad ka järgmiste laste sünnid – uuringu põhjal on nad ju oodatud!“

Eesti meeste uuring kogus andmeid Eesti meeste perekäitumise, tervise, hariduse, tööhõive ja rändealase käitumisest kohta. Uuring viidi läbi 2014. aasta sügisel ja talvel.

Uuringu tellis Eesti säästva arengu komisjon koostöös riigikantseleiga ja see teostati Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Uuringu viisid läbi Tartu ülikooli teadlased koostöös TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE.

Uuringu algatas säästva arengu komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjon keskendub oma töös igal aastal 1–2 fookusteemale, mille raames tehakse uuringuid ja analüüse ning töötatakse välja konkreetseid poliitikasoovitusi. Komisjoni teenindab riigikantselei.

Tutvu uuringuga riigikantselei kodulehel.

Lisainfo: Mare Ainsaar, TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli juhataja, tel: 517 8132, e-post: mare.ainsaar@ut.ee;
Loone Ots, teema raportöör säästva arengu komisjonis, tel: 55912536; e-post: loone31@gmail.com.